Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“

muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A;

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B;

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A1 taseme õppe kogumaht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes soovivad alustada inglise keele õpingutega ja on sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi vähem kui A1 tasemele.

A1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 2 õpingutega. A1 Moodul 2 on A1 Moodul 1 jätkukursus.

A1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 3 õpingutega. A1 Moodul 3 on A1 Moodul 2 jätkukursus.

A1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 4 õpingutega. A1 Moodul 4 on A1 Moodul 3 jätkukursus.

A1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö), kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.
• LUGEMINE: Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, reklaamides, menüüdes, sõiduplaanides või
• SUULINE SUHTLUS: Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluskaaslane on valmis öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama ning aitab teda soovitu sõnastamisel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata, kui need puudutavad tema vahetuid vajadusi või on väga tuttavatel teemadel.
• SUULINE ESITLUS: Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta kus ta elab ja tuttavaid inimesi.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada lihtsaid, sidumata väljendeid ja lauseid ning täita ankeete isikuandmetega (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed

Funktsionaalne keel: 

Tutvumine ja tervitamine, hüvastijätt. Lihtsa enesekohase informatsiooni (nimi, vanus, kodakondsus, amet, jne) andmine ja küsimine. Pere ja sugulust väljendav sõnavara. Numbrid. Telefoninumbri küsimine ja ütlemine. Lihtsa ankeedi täitmine.

• Teenindus ja kaubandus.

Funktsionaalne keel:

Tarbekaubad, riided ja jalanõud. Värvid. Numbrid. Lihtsate sõnadega info küsimine hindade, suuruse, värvi, jms kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine.

• Söök ja jook.

Funktsionaalne keel:

Toiduained, toitumisharjumused. Lihtsate sõnadega eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Viisakas palumine, menüü mõistmine ja tellimine toitlustusasutustes.

• Igapäevaelu.
  Funktsionaalne keel:

Igapäevased tegevused. Kellaajad. Nädalapäevad. Kuud. Aastajad. Igapäevaste tegevuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Lihtsa info küsimine ja edastamine igapäevastes olukordades, nt kellaaja küsimine ja ütlemine.

• Vaba aeg ja meelelahutus.
  Funktsionaalne keel:

Vaba aja veetmise ja spordiga seotud tegevuste ning sündmuste lühidalt, lihtsate sõnadega kirjeldamine.

• Elukoht

Funktsionaalne keel:

Elukoha ja ruumide kirjeldamine lihtsal viisil. Mööbliesemed ja kodutehnika. Objektide ja esemete lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsa info küsimine.

• Elukeskkond
  Funktsionaalne keel:

Linnakeskkonnaga seonduv lihtne sõnavara (shop, bakery, library, church, etc). Transpordiga seonduv lihtne sõnavara (bus, underground, railway station, etc). Lihtsa info küsimine asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta. Piletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine (nt liikumine punktist A punkti B). Lihtsal viisil abi palumine ja pakkumine.

• Tööelu.

Funktsionaalne keel: 

Erialad ja ametid. Lihtsate küsimuste esitamine töö kohta ning neile vastamine.

Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Lihtsa ankeedi täitmine.

Grammatika (A1 kursuse kõik moodulid):

• Tegusõna to be vormid. / The verb to be.
• Tegusõna to have vormid. / The verb to have.
• Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
• Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
• there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
• Omastava käände ´s / Posessive ´s.
• Lihtolevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Simple – affirmatives, questions & negatives.
• Kestev olevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Continuous – affirmatives, questions & negatives.
• Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
• Küsisõnad. / Question words.
• Omadussõnad. / Adjectives
• Modaaltegusõnad can / can´t / Modal Verbs can / can´t
• Sagedusmäärsõnad: usually, sometimes, never  / Frequency adverbs: usually, sometimes, never
• Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.
• Eessõna kohamääruses (in, on, near, jt) / Prepositions of place (in, on, near, etc)
• Eessõna ajamääruses (on, at, in) / Prepositions of time (on, at, in)
• Nimisõnade mitmus. Loendatav ja loendamatu nimisõna, hulgamäärus (some, any, much, many). / Plurals. Countable and uncountable nouns (some, any, much, many).
• Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars, J.McCaul „New Headway Beginner 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-4

Moodul 2: Units 5-7

Moodul 3: Units 8-11

Moodul 4: Units 12-14

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

E & K 17.15-18.45        R 17.15-18.45 (8 x semestris)
Õpetaja(d): Garrett Zeiss
Hübriidõpe (klassis & veebis)

E & K 17.15-18.45        R 17.15-18.45 (8 x semestris)
Õpetaja(d): Garrett Zeiss
Hübriidõpe (klassis & veebis)