Tegutsemise õigused:

  • Õppekava kood Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) Nº 84226
  • Täienduskoolituse majandustegevusteade Nº 173397 

Keeltekool Tallinn Language Centre / OÜ Teadmine ja Tarkus on läbinud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) täienduskoolituse õppekavarühma „Keeleõpe“ kvaliteedihindamise 2023. aastal, kinnitades oma pühendumust kvaliteetsele keeleõppele.

Käesolevad õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise alused on täienduskoolitusasutuse ning õppuri või tema seadusliku esindaja vahelise suhtluse aluseks ja teeninduse tüüptingimusteks. Täienduskoolitusasutus teeb käesolevad tingimused kõigile õppuritele ja/või nende seaduslikele esindajatele kättesaadavaks oma veebilehel www.tallinnlc.ee. Samuti tagab täienduskoolitusasutus võimaluse tutvuda õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise alustega täienduskoolitusasutuses kohapeal.

  1. Täienduskoolitusasutuse nimi

               Tallinn Language Centre / International House Tallinn

  1. Täienduskoolitusasutuse pidaja
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734
  1. Täienduskoolituse toimumiskoht

3.1          Avatud täienduskoolitused klassiõppe vormis toimuvad reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse kasutuses olevates koolitusruumides aadressil Luise 4, Tallinn.

3.2          Avatud täienduskoolitused veebiõppe[1] vormis toimuvad reaalajas veebiõppena, kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (nt veebiplatvormi ZOOM).

3.3          Avatud täienduskoolitused hübriidõppe[2] vormis toimuvad reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse kasutuses olevates koolitusruumides aadressil Luise 4, Tallinn, ning samaaegselt reaalajas veebiõppena, kasutades digitaalseid kanaleid (nt veebiplatvormi ZOOM).

3.4          Lepingu alusel läbiviidavad tellimuskoolitused toimuvad vastavalt täienduskoolitusasutuse ja tellija vahelisele kokkuleppele.

  1. Hariduse liik

Täienduskoolitus

  1. Täienduskoolituse õppekorralduse alused

5.1          Täienduskoolitusasutuse õigused ja kohustused ning õppuri ja/või tema seadusliku esindaja õigused ja kohustused:

5.1.1       Täienduskoolitusasutus kohustub võimaldama õppurile täienduskoolitust vastavalt täienduskoolitusasutuse õppekava(de)le ja käesolevatele õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise alustele ning järgima kehtestatud isikuandmete töötlemise korda.

5.1.2       Täienduskoolitusasutuse koolituspakkumise kirjalikult või elektrooniliselt aktsepteerimisega ning täienduskoolitusasutuse väljastatud arve või maksegraafiku allkirjastamise ja/või täieliku või osalise tasumisega kinnitab õppur ja/või tema seaduslik esindaja, et ta on tutvunud käesolevates õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise alustes ning isikuandmete töötlemise korras sätestatud tingimustega, nõustub nendega ning kohustub neid järgima.

5.1.3       Õppuril ja/või tema seaduslikul esindajal on õigus:

  • tutvuda täienduskoolituse õppekavaga;
  • saada täienduskoolitust vastavalt täienduskoolituse õppekavale;
  • saada teavet täienduskoolituse sisu ja korralduse kohta;
  • saada koolituseks ettenähtud õppematerjale;
  • saada pärast kõikide õpiväljundite saavutamist täienduskoolituse läbimise kohta tunnistus;
  • saada tõend koolitusel osalemise kohta juhul, kui täienduskoolituse käigus õpiväljundite saavutamist ei hinnatud või õppur ei saavutanud õpiväljundeid.

5.1.4       Õppur ja/või tema seaduslik esindaja on kohustatud:

  • järgima täienduskoolitusasutuse sisekorraeeskirja;
  • hoidma korras tema kasutuses olevad täienduskoolitusasutusele kuuluvad õppevahendid;
  • teavitama õppetööd segavatest probleemidest viivitamatult õpetajat või täienduskoolitusasutuse esindajat;
  • teavitama täienduskoolituse katkestamisest (ennetähtaegsest lõpetamisest) või koolitusest loobumisest enne koolituse algust esimesel võimalusel kirjalikult (paberkandjal või elektrooniliselt);
  • käituma täienduskoolitusel vastavalt üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormidele;
  • tasuma õppemaksu tähtaegselt ja arvel või maksegraafikus sätestatud tingimustel.

5.2          Õppurite täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt väljaarvamise tingimused:

5.2.1       Täienduskoolitusasutuse õppuriteks võivad olla kõik soovijad, kes läbivad keeleoskustaseme määramise testid (kirjalik ja suuline test) ning aktsepteerivad ja/või kinnitavad täienduskoolitusasutuse poolt tehtud koolituspakkumise.

5.2.2       Koolitusele registreerimine toimub täienduskoolitusasutuses kohapeal (õppur ja/või tema seaduslik esindaja pöördub täienduskoolitusasutuse kantseleisse aadressil Luise 4, Tallinn) ja/või elektrooniliselt e-posti teel aadressil kool@tallinnlc.ee. 

5.2.3       Täienduskoolitusasutusel on õigus keelduda õppuri vastuvõtmisest koolitusele juhul, kui õppuril ja/või tema seaduslikul esindajal on varasemate koolitusperioodide eest tasumata õppemaksu või kui õppemaksu ei ole tasutud tähtaegselt vastavalt väljastatud arvetele.

5.3          Täienduskoolituse eest õppemaksu tasumise, sellest vabastamise ja selle tagastamise                tingimused:

5.3.1       Õppemaksu suuruse määrab täienduskoolitusasutuse pidaja.  Õppemaksu arvutamise aluseks on täienduskoolitusasutuse pidaja poolt algavaks õppeaastaks kehtestatud õppetunni (1 õppetund = 45 minutit) maksumus. Õppetunni maksumusele lisandub     käibemaks. 

Täienduskoolitusasutuse pidajal on õigus kehtestada erihinnad väikerühmadele, asutuste tellimusel moodustatud rühmadele, eriprogrammide alusel õppivatele rühmadele ning individuaalõppele.

5.3.1.1    Täienduskoolituse eest õppemaksu tasumiseks väljastab täienduskoolitusasutus õppurile ja/või tema seaduslikule esindajale arve või maksegraafiku. Täienduskoolitusasutuses kehtib ettemaksupõhine õppemaks, mida on võimalik tasuda ühe maksena või osamaksetena vastavalt väljastatud arvele või maksegraafikule.

5.3.1.2    Täienduskoolitusasutuse poolt  õppurile või tema seaduslikule esindajale väljastatud arvel või maksegraafikul on ära märgitud:

  • Õpingute algusaeg ja õppetöö kestus.
  • Õppetöö maht.
  • Õppemaksu suurus ja selle arvestamise alus.
  • Õppemaksu tasumise kord ja tähtajad.

5.3.1.3    Õppemaksust kedagi ei vabastata.

5.3.1.4    Õppemaksu soodustused:

Täienduskoolitusasutus võimaldab õppuritele, kes  on täienduskoolitusasutuse kursustel  rühmaõppes osalenud vähemalt ühe (1) õppeaasta (= 160 õppetunni) ulatuses ja selle eest õppemaksu tasunud kõnealusele õppeaastale eelnenud kolme (3) õppeaasta jooksul, hinnasoodustust -10% õppemaksust (püsikliendi soodustus). Püsikliendi hinnasoodustus kehtib ainult rühmaõppes osalemisel. Püsikliendi soodustus ei rakendu individuaalõppele ja kombineeritud õppele (rühmaõpe + individuaalõpe).

5.3.2       Õppur või tema seaduslik esindaja on kohustatud tasuma õppemaksu tähtaegselt ja arvel või maksegraafikus sätestatud tingimustel. Kui õppemaksu ei ole arvel või maksegraafikus märgitud tähtajaks tasutud ning õppemaksu tasumise edasilükkamiseks esitatud kirjalikku avaldust ei ole rahuldatud, on täienduskoolitusasutusel õigus nõuda viivist 0,02% päevas tähtajaks tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning arvata õppur täienduskoolituselt välja.

5.3.3       Õppemaksu saab tasuda pangaülekandega OÜ Teadmine ja Tarkus arveldusarvele EE182200221014580573 Swedbank (selgitusena lisada arve nr ja õppija nimi), samuti sularahas täienduskoolitusasutuse kantseleis aadressil Luise 4, Tallinn.

5.3.4       Täienduskoolitusasutus ei kompenseeri õppuri puudumist rühmaõppest sõltumata puudumise põhjusest.

5.3.5       Kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti, on individuaalõppes osalev õppur või tema seaduslik esindaja kohustatud teatama tunni tühistamisest või koolituse katkestamisest vähemalt 24 tundi enne kokkulepitud tunni algust. Hilisema teatamise korral loetakse tund toimunuks ning selle maksumus kuulub tasumisele täies ulatuses.

5.3.6       Semestri kestel täienduskoolitusega liituvale õppurile pakub täienduskoolitusasutus lisaks tasuta inglise     keele oskuse taseme testimisele soovi korral ühe (1) proovitunni (kestusega 2 x 45 minutit), mille abil saab õppur kontrollida, kas soovitud kursuse tase on tema jaoks õige. Proovitunni tasu on 18,0 € + KM (2026-2027 õ.a.).

Täienduskoolitusasutus esitab õppurile või tema seaduslikule esindajale proovitunni eest arve.

Kui peale proovitunnis osalemist õppur liitub kursusega, siis loetakse proovitund õppuri esimeseks õppetunniks vastaval kursusel ning õppemaksust loetakse tasutuks proovitunni eest tasutud summa.

5.3.7       Õppemaksu tagastamise tingimused täienduskoolituse katkestamisel (ennetähtaegsel lõpetamisel) või täienduskoolitusest loobumisel (enne koolituse algust) õppuri või tema seadusliku esindaja poolt:

  • Kui õppur või tema seaduslik esindaja katkestab täienduskoolitusel osalemise või loobub täienduskoolitusel osalemisest, kohustub ta täienduskoolitusasutust sellest kirjalikult (paberkandjal või elektrooniliselt) teavitama.

5.3.7.2    Kui õppur või tema seaduslik esindaja katkestab täienduskoolituse või loobub täienduskoolitusel osalemisest kuid ei teavita sellest  täienduskoolitusasutust kirjalikult, arvestatakse täienduskoolituse tasu kuni päevani (k.a.), millal õppur või tema seaduslik esindaja täienduskoolitusasutust oma otsusest kirjalikult teavitab.

5.3.7.3    Täienduskoolituse katkestamisel või sellest loobumisel õppuri või tema seadusliku esindaja poolt tagastatakse õppemaksu ettemaksuna tasunud õppurile või tema seaduslikule esindajale tagastatakse õppemaks nende õppetundide eest, mis oleksid vastavalt tunniplaanile pidanud toimuma pärast koolituse katkestamise või sellest loobumise kuupäeva. (kuupäev, millal õppur või tema seaduslik esindaja täienduskoolitusasutust oma otsusest kirjalikult teavitas).

  • Tagastatava õppemaksu summast arvatakse maha täienduskoolituse ennetähtaegse katkestamise tasu (50 € + KM).

5.3.7.5    Täienduskoolituse katkestamisel õppuri või tema seadusliku esindaja poolt täiendavalt maksmisele kuuluva õppemaksu arvutamisel võetakse aluseks õppuri täienduskoolitusel osalemise perioodil (täienduskoolituse alguskuupäevast kuni päevani (k.a.), mil õppur või tema seaduslik esindaja täienduskoolitusasutust oma ennetähtaegse katkestamise soovist kirjalikult teavitas) toimunud tundide maksumus. Täiendavale maksmisele kuuluva õppemaksu arvutamisel lisatakse toimunud tundide maksumusele täienduskoolituse ennetähtaegse katkestamise tasu (50 € + KM).

  • Juhul kui täienduskoolitusasutus ei saa kokkulepitud ajal läbi viia koolitust kuhu õppur on registreerunud ja mille eest õppur või tema seaduslik esindaja on teinud ettemaksu, siis tagastatakse õppemaksu ette maksnud õppurile või tema seaduslikule esindajale ettemaks täies ulatuses.

5.3.8       Täienduskoolitusasutus edastab iga kalendriaasta lõpus Maksu- ja Tolliametile andmed füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude kohta. Selleks on õppemaksu tasuvad füüsilised isikud kohustatud esitama täienduskoolitusasutusele oma täisnime ja isikukoodi. Kui õppemaks tasutakse teise isiku (nt lapse) eest, tuleb esitada nii õppija kui ka õppemaksu tasuja täisnimi ja isikukood.

5.4          Õppijate täienduskoolituselt väljaarvamise tingimused:

5.4.1       Õppur arvatakse täienduskoolitusasutuse nimekirjast välja järgmistel juhtudel:

5.4.1.1    Kui õppur või tema seaduslik esindaja soovib täienduskoolituse katkestada või täienduskoolitusest loobuda.

5.4.1.2    Täienduskoolitusasutusel on õigus   õppur nimekirjast välja arvata:

  • kui õppur eirab täienduskoolitusasutuse kodukorra nõudeid;
  • kui õppur häirib oluliselt õppetööd;
  • kui õppur või tema seaduslik esindaja ei tasu õppemaksu arvel või maksegraafikus sätestatud mahus ja tähtajaks.

Eelpool nimetatud juhtudel on täienduskoolitusasutusel õigus katkestada õppuri koolitus ennetähtaegselt ning arvata õppur nimekirjast välja, teatades sellest õppurile ja/või tema seaduslikule esindajale kirjalikult (paberkandjal või elektrooniliselt) vähemalt kaks (2) tööpäeva ette.

5.4.1.3    Kui õppur või tema seaduslik esindaja on õppemaksu ette tasunud, tagastab täienduskoolitusasutus koolituse ennetähtaegsel lõpetamisel punktis 5.4.1.2 nimetatud põhjustel õppemaksu nende õppetundide eest, mis oleksid vastavalt tunniplaanile pidanud toimuma pärast koolituse katkestamise kuupäeva.

Tagastamisele kuuluvast summast arvatakse maha täienduskoolituse ennetähtaegse lõpetamise tasu 50 €, millele lisandub käibemaks.

5.4.1.4    Koolituse ennetähtaegne lõpetamine punktis 5.4.1.2 nimetatud põhjustel ei vabasta õppurit või tema seaduslikku esindajat kohustusest tasuda koolituse katkestamise päevani toimunud õppetundide eest.

Kui õppuri või tema seadusliku esindaja poolt tasutud õppemaks ei kata koolituse katkestamise päevani toimunud õppetundide maksumust ning täienduskoolituse ennetähtaegse lõpetamise tasu (50 € + KM), on õppur või tema seaduslik esindaja kohustatud tasuma puuduoleva summa.

5.5   Õppeaja kestus ja maht:

5.5.1   Inglise keele õpe toimub kümnel (10) keeleoskustasemel millede kirjeldus ja õppeprogramm juhinduvad Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete (A1 – C2) süsteemist:

    • A1 Läbimurre (Breakthrough)
    • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
    • B1 Suhtluslävi (Threshold)
    • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
    • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Operational Proficiency)
    • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud alamtasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

5.5.2   Ühe kursuse maht on 160 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe). Lisandub iseseisev töö arvestuslikus mahus 40 õppetundi.

5.5.3   Üks kursus koosneb neljast (4) moodulist:

Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

5.5.4   Ühe õppetunni kestus on 45 minutit.

5.5.5   Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

5.5.6   Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist. Iga semester koosneb omakorda kahest (2) moodulist.

5.5.6.1   2026-2027 õppeaasta:

I semester: 07.09.2026–15.01.2027

  • Moodul 1: 07.09.2026–06.11.2026
  • Moodul 2: 09.11.2026–15.01.2027

II semester: 18.01.2027–17.05.2027

  • Moodul 3: 18.01.2027–19.03.2027
  • Moodul 4: 22.03.2027–17.05.2027     

2026/2027 õppeaasta koolivaheajad (õppetööd ei toimu):

  • 10.2026–01.11.2026
  • 12.2026–03.01.2027
  • 02.2027–28.02.2027

5.5.7       Riigipühadel täienduskoolitusasutuses õppetööd ei toimu. Riigipühadele langevate tundide asemel antakse õppuritele eelnevalt iseseisvaks õppeks täiendavad õppeülesanded või korraldatakse samaväärses mahus asendustunnid sama õppeetapi jooksul

5.6   Õppekeel ja asjaajamiskeel:

5.6.1   Täienduskoolitusasutuse õppekeel on inglise keel.

5.6.2   Täienduskoolitusasutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Sisemise asjaajamise keelena kasutatakse lisaks eesti keelele ka inglise keelt.

5.7          Õppe läbiviimise vorm ja õpperühmade moodustamine:

5.7.1       Täienduskoolitus toimub kinnitatud õppekava(de) alusel.

5.7.2       Õppetöö viiakse läbi õppekavas määratud mahus tunniplaani alusel. Koolituse mahtu arvestatakse õppetundides.

5.7.3       Õppetöö toimub üldjuhul õpperühmades, kuid võimalik on ka individuaalõpe. Õpperühm alustab õppetööd, kui sellesse on registreerunud vähemalt viis (5) õppurit. Õpperühma soovituslik maksimaalne suurus on kaksteist (12) õppurit.

5.7.4       Õpperühmad moodustatakse õppurite olemasoleva keeleoskuse taseme määramise testide (kirjalik ja suuline test) tulemuste põhjal. Inglise keele oskuse taseme määramine toimub enne õpingute algust tasuta.

Õppeetapi kestel kursusega liituda soovivale õppurile pakub täienduskoolitusasutus lisaks tasuta keeletaseme määramisele soovi korral ühe (1) proovitunni kestusega 2 × 45 minutit, mille abil saab õppur hinnata, kas valitud kursuse tase on talle sobiv (vt ka punkt 5.3.6).

5.7.5       Täienduskoolitusasutuses ühe õppeetapi läbinud õppur võib jätkata õpinguid vastavalt saavutatud õpitulemustele, kui kahe õppeetapi vahele ei jää rohkem kui kaks (2) kalendriaastat. Kui kahe õppeetapi vahele jääb rohkem kui kaks (2) kalendriaastat, tuleb õppuril uuesti läbida keeletaseme määramise test (Placement Test), mille alusel määratakse õppurile sobiv tasemegrupp vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemile (A1 – C2).

5.8          Täienduskoolituse läbimise ja täienduskoolitusel osalemise kohta väljastatavad dokumendid ning nende üle arvestuse pidamise kord:

5.8.1       Õppeetapi (mooduli või semestri) lõpus väljastatakse õppurile digitaalne tunnistus, millele märgitakse järgmised andmed:

1)  täienduskoolitusel osalenud või selle läbinud isiku nimi ja Eesti isikukood (isikukoodi puudumisel sünnaeg);

2) täienduskoolitusasutuse nimi ja pidaja registrikood;

3) täienduskoolitusasutuse pidaja majandustegevusteate number;

4) õpitud võõrkeele nimetus ja keeleoskustase vastavalt täienduskoolitusasutuse tasemeskaalale, mis lähtub Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemist (A1–C2);

5)  õppeetapi lõpus läbiviidud kirjaliku testi tulemus vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi (A1–C2) nõuetele;

6) koolitaja hinnang õppuri suulisele eneseväljendusoskusele, sealhulgas õppeetapi lõpus läbiviidud suulise eneseväljendusoskuse hindamise tulemus, vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi (A1–C2) nõuetele;

7)  täienduskoolituse toimumise aeg ja maht;

8)  tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;

9)  tunnistuse number;

10) koolitaja(te) nimi või nimed.

5.8.2       Tunnistus väljastatakse õppurile juhul, kui õppur on õppeetapi lõpus läbiviidud hindamised sooritanud vastavalt täienduskoolituse hindamiskriteeriumidele positiivse tulemusega. Tunnistuse allkirjastab digitaalselt täienduskoolitusasutuse juhataja.

5.8.3       Muudel juhtudel (näiteks õppeetapi keskel, tööandja või õppeasutuse taotlusel, juhul kui õppur ei ole sooritanud kirjalikku testi või on sooritanud selle mitterahuldava tulemusega) väljastab täienduskoolitusasutus õppurile või tema seaduslikule esindajale digitaalse tõendi täienduskoolitusel osalemise kohta. Tõendi allkirjastab digitaalselt täienduskoolitusasutuse juhataja.

5.8.4       Igale tunnistusele ja tõendile omistatakse unikaalne järjekorranumber. Täienduskoolitusasutus peab kõigi väljastatud tunnistuste ja tõendite kohta elektroonilist registrit.

5.8.5       Täienduskoolitusasutus ei väljasta tunnistust ega tõendit, kui õppemaks ei ole tasutud täies ulatuses.

5.9  Vaidluste lahendamise kord:

5.9.1   Õppekorralduse tingimuste tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad erimeelsused täienduskoolitusasutuse ja õppuri või tema seadusliku esindaja vahel lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

5.9.2    Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

  1. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused

6.1          Õppekavad:

  • Õppekava: Inglise keel A1–C2 (vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemile A1–C2).
  • Õppekavarühm: Keeleõpe[3]

6.1.2       Õppekava koostamisel lähtutakse sihtrühma vajadustest.

6.1.3       Õppekava on väljundipõhine.

6.1.4       Õppekava koostamisel ja ajakohastamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalidest[4] täienduskoolituse õppekavade koostamiseks.

6.1.5       Õppekava koostamise ja ajakohastamise eest vastutab täienduskoolitusasutuse pidaja. Õppekava koostamisse ja arendamisse kaasatakse täienduskoolitust läbiviivad koolitajad.

6.2          Õppegruppide moodustamine ja õppetöö tulemuslikkuse hindamine:

6.2.1       Enne täienduskoolituse alustamist viib koolitaja õppuritele läbi keeletaseme määramise testi (Placement Test), mille alusel määratakse igale õppurile sobiv tasemegrupp vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemile (A1–C2). Koolitusele eelnev keeletaseme määramine koosneb kahest osast: kirjalikust testist (kestus ligikaudu 30 minutit) ja suulisest testist (kestus ligikaudu 15 minutit).

6.2.2       Täienduskoolitusasutuses ühe õppeetapi läbinud õppurid saavad õpinguid jätkata vastavalt eelnevalt saavutatud keeleoskustaseme hindamise tulemustele juhul, kui kahe õppeetapi vahele ei jää rohkem kui kaks (2) kalendriaastat. Kui kahe õppeetapi vahele jääb rohkem kui kaks (2) kalendriaastat, tuleb õppuril läbida uuesti keeletaseme määramise test (Placement Test), mille alusel määratakse õppurile sobiv tasemegrupp vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemile (A1–C2).

6.2.3       Õppurite lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist. Iga mooduli lõpus sooritavad õppurid kirjaliku testi, mille eesmärk on hinnata nende lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse vastavust konkreetse keeleoskustaseme nõuetele Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi (A1–C2) alusel. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendina (%).

6.2.4       Õppurite suulise väljendusoskuse arengu jälgimiseks rakendatakse pidevat hindamist. Iga mooduli jooksul hinnatakse õppurite suulist eneseväljendusoskust vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi (A1–C2) nõuetele ning õppurid saavad koolitajatelt jooksvalt tagasisidet oma suulise eneseväljendusoskuse vastavuse kohta konkreetse taseme nõuetele.

Lisaks sooritavad õppurid iga mooduli lõpus suulise väljendusoskuse testi, mille alusel annab koolitaja hinnangu õppuri suulisele eneseväljendusoskusele järgmise skaala alusel:

  • mitterahuldav –  poor
  • rahuldav – satisfactory
  • hea – good
  • väga hea –  very good
  • suurepärane –  excellent

Õppurite suhtluspädevuse hindamisel lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendis  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[5]) kirjeldatud põhimõtetest ning võetakse arvesse õppuri keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist pädevust. Suulise eneseväljendusoskuse hinnang kajastab nii suulise testi tulemust kui ka kogu mooduli jooksul tehtud tööd.

6.2.5       Soovituslikud tulemused järgmisel õppeetapil jätkamiseks:

  • kirjaliku testi tulemus on vastavalt hindamiskriteeriumidele (vähemalt 51% );
  • suulise väljendusoskuse hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory

6.2.6       Täienduskoolitusasutuse pidaja kogub ja analüüsib regulaarselt moodulite lõpus läbi viidud kirjalike testide tulemusi ning koolitajate antud hinnanguid õppurite suulisele väljendusoskusele. Tulemuste analüüs võimaldab täienduskoolitusasutuse pidajal hinnata, kuidas õppurid on omandanud koolituse eesmärgiks olevad teadmised ja oskused ning hinnata koolituse tulemuslikkust. Analüüsi põhjal tehakse vajadusel muudatusi õppekavades, koolituskavades ja õppeprotsessides.

6.3          Koolitajate kompetentsus ja professionaalne areng

6.3.1       Täienduskoolitust läbiviivad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, sealhulgas õpetamist toetavaid digipädevusi.

6.3.1.1    Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja kvalifikatsiooni omavad koolitajad (nt Cambridge CELTA, DELTA, Trinity CertTESOL või samaväärne kvalifikatsioon).

6.3.1.2    Tallinn Language Centre / International House Tallinn kuulub rahvusvahelisse keelekoole ühendavasse organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) ning on selle ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbiviivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO liikmeskoolidele kehtestatud õpetajate kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne kvalifikatsioon).

Täienduskoolitusasutuse kuulumine rahvusvahelisse võrgustikku toetab koolitajate professionaalset arengut ning võimaldab saada rahvusvahelist tagasisidet ja jagada parimaid praktikaid. Koolitajatel on võimalus osaleda IHWO rahvusvahelises koolitajate kutsevõrgustikus, IHWO pakutavatel õpetajakoolitustel ning kasutada organisatsiooni poolt pakutavaid materjale enesearenguks ja õpetamise kvaliteedi parandamiseks.

6.3.1.3    Täienduskoolitusasutuse pidaja korraldab koolitajatele regulaarselt täienduskoolitusi erialase pädevuse, täiskasvanute ja noorte koolitamise kompetentside ning õpetamist toetavate digipädevuste arendamiseks.

6.3.1.4    Koolitajate töö tulemuslikkust hinnatakse ja arenguvajadusi kaardistatakse täienduskoolitusasutuse pidaja poolt regulaarselt, võttes muu hulgas arvesse õppurite ja tellijate tagasisidet, arenguvestluste tulemusi ning muid asjakohaseid hindamistulemusi.

6.4          Tagasiside kogumise ja arvestamise kord

6.4.1       Tagamaks, et täienduskoolitusasutuse õppekavad, õppematerjalid, koolitusmeetodid ja koolitajad vastavad tänapäevastele nõuetele, kogub ja analüüsib täienduskoolitusasutuse pidaja regulaarselt tagasisidet läbiviidud koolituste kohta. Tagasiside kogumise viisid sõltuvad koolituse vormist ning määratakse kindlaks koolitusprogrammi kavandamise etapis.

  • Koolituse kestel suhtlevad täienduskoolitusasutuse pidaja esindajad õppurite ja koolitajatega, et saadud tagasiside põhjal vajadusel operatiivselt rakendada muudatusi koolituse korralduses ning tagada õppeprotsessi hea kvaliteet ja õppurite rahulolu.
  • Avatud koolituste korral planeeritakse koolituse lõppfaasis aeg õppuritelt tagasiside kogumiseks. Tagasisidet kogutakse paberkandjal ja/või elektroonilisi kanaleid kasutades.
  • Koostöökoolituste korral erinevate partneritega kasutatakse õppuritelt tagasiside kogumiseks kas partnerite tagasisidesüsteeme või täienduskoolitusasutuse tagasisideankeete. Lisaks kogub täienduskoolitusasutuse pidaja tagasisidet tellija või rahastaja esindajatelt, näiteks tagasisidekohtumiste või nõupidamiste kaudu.
  • Õppuritel on võimalik anda koolituse kohta tagasisidet ka jooksvalt koolituse toimumise ajal e-posti aadressil kool@tallinnlc.ee, telefonil 6410607 või vahetult täienduskoolitusasutuse pidaja esindajatele täienduskoolitusasutuse kontoris aadressil Luise 4, Tallinn. Laekunud tagasiside kohta peab täienduskoolitusasutuse pidaja kirjalikku arvestust.
  • Ettepanekud ja kaebused, millele soovitakse kirjalikku vastust, tuleb esitada kirjalikult. Kõigile kirjalikult esitatud ettepanekutele ja kaebustele vastatakse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates ettepaneku või kaebuse registreerimisest.
  • Ettepanekuid ja kaebusi menetleb täienduskoolitusasutuse pidaja koostöös asjassepuutuvate isikutega. Vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

6.4.2       Tagasiside kogumiseks koolitajatelt korraldatakse iga õppeetapi lõpus täienduskoolitust läbiviivate koolitajate ja täienduskoolitusasutuse pidaja esindaja(te) osavõtul arutelu. Lisaks täidavad koolitajad tagasisideankeedi kasutatud õppekava ja õppematerjalide kohta.

6.4.3      Täienduskoolitusasutuse pidaja analüüsib regulaarselt õppuritelt, koolitajatelt ning tellijatelt/rahastajatelt saadud tagasisidet koostöös koolitajatega ning kasutab analüüsi tulemusi vajadusel koolituste õppekavade ja/või õppeprotsessi parendamiseks.

6.5          Hindamine

6.5.1       Täienduskoolitusasutuses teostatakse regulaarselt nii välishindamist kui ka enesehindamist.

International House World Organisation (IHWO) teostab täienduskoolitusasutuses (kui ühes IHWO liikmeskoolis) kvaliteedihindamist ja/või inspektsioone vastavalt IHWO kvaliteedistandarditele.

6.5.2       Täienduskoolitusasutuse pidaja esindaja külastab regulaarselt õppetunde. Tunnikülastusele järgneb vestlus koolitajaga, mille käigus antakse suulist tagasisidet ning koolitaja analüüsib ja reflekteerib oma õpetamispraktikat.

6.6          Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

6.6.1       Täienduskoolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse kasutuses olevates koolitusruumides aadressil Luise 4, Tallinn. Koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ja sisustusega (õppeklassid mahutavad 6–14 õppurit ning on varustatud valgetahvlite, digitaalsete tahvlite, arvutite, kaamerate jm vajalike õppevahenditega).

6.6.2       Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab, et täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavad koolitusruumid vastavad valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

6.6.3       Täienduskoolitusasutuse kasutuses olevatel koolitusruumidel puudub ratastooliga juurdepääs.

6.6.4       Koostöökoolituste korral, kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, kontrollib täienduskoolitusasutuse esindaja enne koolituse algust ruumide sobivust koolituse läbiviimiseks.

6.6.5       Täienduskoolitusi veebiõppe[6] vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades veebiplavormi ZOOM (https://zoom.us/).

6.6.6       Täienduskoolitusi hübriidõppe[7] vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse kasutuses olevates koolitusruumides ning samaaegselt reaalajas veebiplavormi ZOOM (https://zoom.us/) vahendusel.

6.6.7       Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks ZOOM veebikeskkonna kaudu vajab õppija:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– toimivat internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad ka tavapärased nutitelefoniga suhtlemiseks kasutatavad kõrvaklapid).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine vajalik. Nutitelefoni kasutamisel tuleb ZOOMi rakendus eelnevalt telefoni alla laadida.

Koolituse alguses kontrollivad koolitajad, kas õppijad oskavad ZOOMi veebikeskkonda kasutada, ning vajadusel juhendavad õppijaid selle kasutamisel.

  1. Isikuandmete kogumise ja töötlemise kord

7.1          Täienduskoolitusasutus kogub õppurite kohta järgmiseid andmeid:
• nimi
• kontakttelefon
• e-posti aadress
• isikukood
Õppuri isikukoodi on vaja tunnistuse või tõendi väljastamiseks (vt. punkt 5.8.1) ning Maksu- ja Tolliametile õppuri koolituskulude kohta andmete esitamiseks.

7.2          Täienduskoolitusasutus töötleb õppurite isikuandmeid üksnes täienduskoolitusteenuse osutamiseks, õppe korraldamiseks ning õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

7.3          Kui õppur või tema seaduslik esindaja leiab, et tema isikuandmete töötlemine ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega, on tal õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemise õigus või kohustus tuleneb seadusest või kui andmete töötlemine on vajalik õppuri või tema seadusliku esindajaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks.

7.4          Pärast täienduskoolituse lõppemist jätkab täienduskoolitusasutus isikuandmete töötlemist juhul, kui see on vajalik õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või õppuri või tema seadusliku esindajaga sõlmitud lepingust tulenevate võimalike vaidluste lahendamiseks. Täienduskoolitusasutus säilitab ja töötleb isikuandmeid üksnes nii kaua, kui see on vajalik andmete töötlemise eesmärkide saavutamiseks või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

7.5          Täienduskoolitusasutus töötleb õppuri või tema seadusliku esindaja isikuandmeid nende nõusolekul turunduskampaaniate, loteriide ja loosimiste läbiviimiseks, õppurite rahulolu uurimiseks ning täienduskoolitusasutuse poolt osutatavate teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks õppurile või tema seaduslikule esindajale. Õppuril või tema seaduslikul esindajal on õigus igal ajal keelata teda puudutavate isikuandmete töötlemine õppurite rahulolu uurimise või otseturunduse eesmärgil.

7.6          Õppurl või tema seaduslikul esindajal on õigus küsida täienduskoolitusasutuselt enda kohta käivaid isikuandmeid ning nõuda ebatäpsete või muutunud andmete parandamist. Vastava taotlusega peab õppur või tema seaduslik esindaja pöörduma täienduskoolitusasutuse poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.7          Täienduskoolitusasutus vastab esitatud taotlusele õigusaktidega ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamise päevast. Kui vastuse koostamiseks on vajalik asjaolude täiendav selgitamine või kontrollimine, võib täienduskoolitusasutus vastamise tähtaega pikendada õigusaktidega lubatud korras.

7.8          Isikuandmete töötlemisega seotud erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, on õppuril või tema seaduslikul esindajal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või esitada kaebus pädevale kohtule.

  1. Täienduskoolituse õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise aluste ning isikuandmete töötlemise korra kehtestamine ja ajakohastamine

8.1          Täienduskoolituse õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise alused kehtestab täienduskoolitusasutuse pidaja.

8.2          Täienduskoolitusasutuse pidaja ajakohastab ja täiendab õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise aluseid regulaarselt, vähemalt üks kord kalendriaastas, ning viivitamatult juhul, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides tehakse muudatusi.

8.3.         Täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab isikuandmete töötlemise korra ning tagab selle ajakohastamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas juhul, kui muutuvad isikuandmete töötlemisega seotud nõuded või täienduskoolitusasutuse töökorraldus. Isikuandmete töötlemise korda vaadatakse regulaarselt üle ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi.

[1] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[2] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[3]  vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)

[4] Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Täienduskoolituse õppekava koostamine“ (S.Aruväli, H.Kaldas, E.Pilli, S.Reppo. HTM, 2016

[5] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

[6] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[7] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

Õppekorralduse alused kinnitatud 01.06.2026.

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A1 taseme õppe kogumaht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes soovivad alustada inglise keele õpingutega ja on sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi vähem kui A1 tasemele.

A1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 2 õpingutega. A1 Moodul 2 on A1 Moodul 1 jätkukursus.

A1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 3 õpingutega. A1 Moodul 3 on A1 Moodul 2 jätkukursus.

A1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 4 õpingutega. A1 Moodul 4 on A1 Moodul 3 jätkukursus.

A1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö), kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.
  • LUGEMINE: Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, reklaamides, menüüdes, sõiduplaanides või
  • SUULINE SUHTLUS: Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluskaaslane on valmis öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama ning aitab teda soovitu sõnastamisel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata, kui need puudutavad tema vahetuid vajadusi või on väga tuttavatel teemadel.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta kus ta elab ja tuttavaid inimesi.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada lihtsaid, sidumata väljendeid ja lauseid ning täita ankeete isikuandmetega (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A1 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Tutvumine ja tervitamine, hüvastijätt. Lihtsa enesekohase informatsiooni (nimi, vanus, kodakondsus, amet, jne) andmine ja küsimine. Pere ja sugulust väljendav sõnavara. Numbrid. Telefoninumbri küsimine ja ütlemine. Lihtsa ankeedi täitmine.
  • Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided ja jalanõud. Värvid. Numbrid. Lihtsate sõnadega info küsimine hindade, suuruse, värvi, jms kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine.
  • Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused. Lihtsate sõnadega eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Viisakas palumine, menüü mõistmine ja tellimine toitlustusasutustes.
  • Igapäevaelu: Igapäevased tegevused. Kellaajad. Nädalapäevad. Kuud. Aastajad. Igapäevaste tegevuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Lihtsa info küsimine ja edastamine igapäevastes olukordades, nt kellaaja küsimine ja ütlemine.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise ja spordiga seotud tegevuste ning sündmuste lühidalt, lihtsate sõnadega kirjeldamine.
  • Elukoht: Elukoha ja ruumide kirjeldamine lihtsal viisil. Mööbliesemed ja kodutehnika. Objektide ja esemete lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsa info küsimine.
  • Elukeskkond: Linnakeskkonnaga seonduv lihtne sõnavara (shop, bakery, library, church, etc). Transpordiga seonduv lihtne sõnavara (bus, underground, railway station, etc). Lihtsa info küsimine asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta. Piletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine (nt liikumine punktist A punkti B). Lihtsal viisil abi palumine ja pakkumine.
  • Tööelu: Erialad ja ametid. Lihtsate küsimuste esitamine töö kohta ning neile vastamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Lihtsa ankeedi täitmine.

Grammatika (A1 kursuse kõik moodulid):

  • Tegusõna to be vormid. / The verb to be.
  • Tegusõna to have vormid. / The verb to have.
  • Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
  • Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
  • there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
  • Omastava käände ´s / Posessive ´s.
  • Lihtolevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Simple – affirmatives, questions & negatives.
  • Kestev olevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Continuous – affirmatives, questions & negatives.
  • Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
  • Küsisõnad. / Question words.
  • Omadussõnad. / Adjectives
  • Modaaltegusõnad can / can´t / Modal Verbs can / can´t
  • Sagedusmäärsõnad: usually, sometimes, never  / Frequency adverbs: usually, sometimes, never
  • Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.
  • Eessõna kohamääruses (in, on, near, jt) / Prepositions of place (in, on, near, etc)
  • Eessõna ajamääruses (on, at, in) / Prepositions of time (on, at, in)
  • Nimisõnade mitmus. Loendatav ja loendamatu nimisõna, hulgamäärus (some, any, much, many). / Plurals. Countable and uncountable nouns (some, any, much, many).
  • Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars, J.McCaul „New Headway Beginner 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-4

Moodul 2: Units 5-7

Moodul 3: Units 8-11

Moodul 4: Units 12-14

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A2.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

A2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • A2.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • A2.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A2.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A2.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A2.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 1 õpingutega.

A2.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 2 õpingutega. A2.1 Moodul 2 on A2.1 Moodul 1 jätkukursus.

A2.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 3 õpingutega. A2.1 Moodul 3 on A2.1 Moodul 2 jätkukursus.

A2.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 4 õpingutega. A2.1 Moodul 4 on A2.1 Moodul 3 jätkukursus.

A2.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info tema ja ta perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja hääldatud ütluste põhisisust.
  • LUGEMINE: Saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
  • SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsal viisil kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, oma elutingimusi, praegust või viimast tööd, järjestades väljendeid ja lauseid.
  • KIRJUTAMINE: Oskab täita ankeete isikuandmetega (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust). Oskab kirjutada lihtsaid väljendeid ja lauseid, ühendades neid sidesõnadega nagu ja, aga ning sest.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A2.1 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Lühidalt, lihtsate fraaside ja lausetega endast, oma perekonnast ning praegusest või varasemast tööst kirjutamine.
  • Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine igapäevaste viisakusväljendite abil, kuuldule reageerimine ja vabandamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö ja vaba aja kohta ning neile vastamine. Õnnitlemine ja õnnitlusele reageerimine. Kutsete esitamine ja kutsele reageerimine. Lihtsate isiklike kirjade kirjutamine tänu avaldamiseks või vabanduse esitamiseks.
  • Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided, värvid, numbrid. Soovide väljendamine ning info küsimine tarbekaupade, riideesemete ja põhiteenuste kohta (nt hind, suurus, värv) poes või pangas. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine.
  • Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused, kohvikud ja restoranid. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes.
  • Igapäevaelu ja vaba aeg: Igapäevane rutiin. Kellaajad. Nädalapäevad. Kuud. Vaba aja veetmine, sport. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Info küsimine ja edastamine igapäevastes olukordades, nt kellaaja küsimine ja ütlemine.  Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste lühike ja lihtne kirjeldamine.
  • Elukoht: Elutingimuste kirjeldamine lihtsal viisil. Objektide ja esemete lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsa info küsimine. Lihtsate fraaside ja lausetega oma elutingimustest kirjutamine.
  • Reisimine ja ilmastikuolud: Lihtsa info küsimine asukoha, transpordi ja hindade kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine. Lihtsate juhiste mõistmine ja andmine (nt liikumine punktist A punkti B). Aastaaja/ilma lihtsal viisil kirjeldamine.
  • Tööelu: Erialad ja ametid. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö kohta ning neile vastamine. E-kirjade koostamine.

Grammatika (A2.1 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple. / Present Tenses: Present Simple.
  • Pöördelõpp -s ainsuse 3-s pöördes. / The 3rd person present tense form of verbs
  • Oleviku ajavormid: Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Continuous, Present Perfect.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs.
  • Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
  • Sidesõnad: and, so, but, because. / Linking words: and, so, but, because.
  • Omadussõnad. / Adjectives.
  • Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
  • Määrsõnad. / Adverbs.
  • Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
  • Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
  • Küsisõnad. / Question words.
  • there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
  • Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. / Countable and uncountable nouns.
  • Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any. / Expressions of Quantity: much, many, some, any.
  • Modaaltegusõnad can, can´t / Modal verbs can, can´t
  • Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
  • Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
  • Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars „New Headway Elementary 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A2.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

A2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • A2.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • A2.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A2.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A2.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A2.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 1 õpingutega.

A2.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 2 õpingutega. A2.2 Moodul 2 on A2.2 Moodul 1 jätkukursus.

A2.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 3 õpingutega. A2.2 Moodul 3 on A2.2 Moodul 2 jätkukursus.

A2.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 4 õpingutega. A2.2 Moodul 4 on A2.2 Moodul 3 jätkukursus.

A2.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info tema ja ta perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja hääldatud ütluste põhisisust.
  • LUGEMINE: Saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
  • SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast silma vestlust põhiteemadel, kuid siiski on sageli sunnitud sõnumit lihtsustama ja sõnu otsima.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsal viisil kirjeldada oma igapäevaelu keskkonnaga seonduvat, nt inimesi, kohti, tööd või õpinguid. Oskab lühidalt ja lihtsalt kirjeldada sündmusi ja toiminguid; selgitada, mis talle millegi juures meeldib või ei meeldi; väljendada enesetunnet. Oskab kasutada lihtsat kirjeldavat keelt, et endale või teistele kuuluvate asjade kohta midagi lühidalt väita või neid võrrelda.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kasutada lause põhimalle ning meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid, et vahendada lihtsat teavet igapäevastes tavaolukordades. Oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt kirjeldada minevikusündmusi, oma varasemaid tegevusi ja isiklikke kogemusi.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A2.2 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Lihtsate fraaside ja lausetega endast, oma perekonnast, haridusest ning praegusest või varasemast tööst kirjutamine
  • Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid ning kuuldule reageerimine. Vabandamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö ja vaba aja kohta ning samalaadsetele küsimustele vastamine. Pühad ja tähtpäevad, nende tähistamine. Õnnitlemine ja õnnitlusele reageerimine. Kutsete esitamine ja kutsele reageerimine. Lihtsate isiklike kirjade kirjutamine, et väljendada tänu või esitada vabandust.
  • Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided, värvid, numbrid. Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi, jms) poes, postkontoris või pangas. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine.
  • Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused, kohvikud ja restoranid. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Nõustumise väljendamine.
  • Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Eelistuste väljendamine. Lühidalt ja lihtsalt sündmuste ja kogetu kirjeldamine. Lühidalt ja lihtsalt arvamuse väljendamine, põhjendamine ja selgitamine.
  • Elukoht: Elutingimuste kirjeldamine lihtsal viisil. Objektide lihtsas keeles kirjeldamine ja võrdlemine. Lihtsa info küsimine. Lihtsate fraaside ja lausetega oma elutingimustest kirjutamine. Eelistuste väljendamine. Lühidalt ja lihtsalt arvamuse väljendamine, põhjendamine ja selgitamine.
  • Reisimine ja ilmastikuolud: Lihtsa info küsimine asukoha, transpordi ja hindade kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Piletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine ja andmine (nt liikumine punktist A punkti B). Ettepanekute tegemine (nt mida ette võtta ja kuhu minna). Lihtsate kirjelduste edastamine (nt kogetu kirjeldamine). Ilmateate mõistmine. Aastaaja/ilma kirjeldamine.
  • Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Tööintervjuu. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine lihtsate fraaside ja lausetega. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas. E -kirjade koostamine.

Grammatika (A2.2 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
  • Pöördelõpp -s ainsuse 3-s pöördes. / The 3rd person present tense form of verbs
  • Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs.
  • Mineviku ajavormid: Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Continuous, Past Perfect.
  • Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
  • Sidesõnad: and, so, but, because, although, however. / Linking words: and, so, but, because, although, however.
  • Omadussõnad. / Adjectives.
  • Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
  • Määrsõnad. / Adverbs.
  • Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
  • Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
  • Küsisõnad. / Question words.
  • there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
  • Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. / Countable and uncountable nouns.
  • Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any. / Expressions of Quantity: much, many, some, any.
  • Modaaltegusõnad can, can´t, have to, don´t have to, should, must / Modal verbs can, can´t, have to, don´t have to, should, must
  • Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
  • Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
  • Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.
  • Umbisikuline tegumood / The Passive.
  • Esimene tingimuslausete tüüp. Teine tingimuslausete tüüp. / 1st Conditional. 2nd Conditional.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars, P.Hancock „New Headway Pre-Intermediate 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B1.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • B1.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • B1.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B1.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B1.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B1.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 1 õpingutega.

B1.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 2 õpingutega. B1.1 Moodul 2 on B1.1 Moodul 1 jätkukursus.

B1.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 3 õpingutega. B1.1 Moodul 3 on B1.1 Moodul 2 jätkukursus.

B1.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 4 õpingutega. B1.1 Moodul 4 on B1.1 Moodul 3 jätkukursus.

B1.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
  • LUGEMINE: Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või tema tööga seotud sõnadest. Saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
  • SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama enamikus olukordades, mis võivad reisimisel ette tulla piirkonnas, kus seda keelt kasutatakse. Oskab ettevalmistuseta liituda vestlusega tuttaval, huvitaval või olulisel igapäevateemal (nt pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused).
  • SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada enda seisukohti ja plaane. Oskab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada enda muljeid.
  • KIRJUTAMINE: Oskab koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või talle huvi pakkuval teemal. Oskab kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab enda kogemusi ja muljeid.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B1.1 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Oskab väljendada, mis talle meeldib ja mis mitte, kirjeldada ennast ja teisi inimesi; küsida teistelt samasugust teavet ja mõista seda.
  • Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine, kasutades teistsugust taktikat). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
  • Teenindus, kaubandus ja toitlustus: Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi jms). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Mingi toimingu käigu kirjeldamine ja üksikasjalike juhtnööride andmine.
  • Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Igapäevatekstidest (brošüürid, kasutusjuhendid, jne) asjakohase teabe leidmine ja mõistmine.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), nõustumine ja mitte nõustumine.
  • Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine (näiteks asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Ilmateadete mõistmine.
  • Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste lühidalt kirjeldamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Viisakusvestlused (small talk).

Grammatika (B1.1 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect.
  • Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
  • Tegusõna mittepöördelised vormid. / Gerunds & Infinitives
  • Otsene ja kaudne kõne. / Direct and Indirect Speech.
  • Modaaltegusõnad: can, could, be able to, have to, should, must, might / Modal Verbs: can, could, be able to, have to, should, must, might
  • Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
  • Tingimuslaused (I, II, III tüüp). / Conditionals (1st, 2nd, 3rd).
  • Liigendatud küsimused. / Question Tags.
  • Artiklid: a/an, the, zero article. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Määrsõnad. / Adverbs.
  • Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
  • Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
  • Umbisikuline tegumood / The Passive.
  • Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
  • Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of. / Expressions of Quantity: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

C.Latham-Koenig & C.Oxenden & J.Lambert „English File Intermediate 4th Ed“,Oxford UP. Õpik, töövihik ning digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-5

Moodul 3: Units 6-8

Moodul 4: Units 9-10

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B1.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • B1.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • B1.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B1.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B1.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B1.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 1 õpingutega.

B1.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 2 õpingutega. B1.2 Moodul 2 on B1.2 Moodul 1 jätkukursus.

B1.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 3 õpingutega. B1.2 Moodul 3 on B1.2 Moodul 2 jätkukursus.

B1.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 4 õpingutega. B1.2 Moodul 4 on B1.2 Moodul 3 jätkukursus.

B1.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
  • LUGEMINE: Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või tema tööga seotud sõnadest. Saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
  • SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama enamikus olukordades, mis võivad reisimisel ette tulla piirkonnas, kus seda keelt kasutatakse. Oskab ettevalmistuseta liituda vestlusega tuttaval, huvitaval või olulisel igapäevateemal (nt pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused). Oskab vastu võtta sõnumit, mille eesmärk on infot saada või probleeme selgitada; anda konkreetset infot, mida intervjuul või konsultatsioonil küsitakse (nt kirjeldada arstile sümptomeid), kuid teeb seda üldsõnaliselt; oskab selgitada, milles seisneb probleem.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada enda seisukohti ja plaane. Oskab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada enda muljeid.
  • KIRJUTAMINE: Oskab koostada üldsõnalisi kirjeldusi talle huvi pakkuvatel tuttavatel teemadel. Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid arutlevaid tekste talle huvi pakkuvatel teemadel. Oskab kirjutada väga lühikesi standardvormis ülevaateid, mis esitavad tavapärast faktiteavet või põhjendavad toiminguid. Oskab koostada ametlikke ja mitteametlikke e-kirju.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B1.2 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Oskab väljendada, mis talle meeldib ja mis mitte, kirjeldada ennast ja teisi inimesi; küsida teistelt samasugust teavet ja mõista seda.
  • Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine, kasutades teistsugust taktikat). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Üllatuse, rõõmu, kurbuse, huvi, ükskõiksuse jm väljendamine ning sellistele emotsioonidele reageerimine. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
  • Teenindus, kaubandus ja toitlustus: Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi jms). Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Võrdlemine ja arvamuse väljendamine.  Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Igapäevatekstidest (brošüürid, kasutusjuhendid, jne) asjakohase teabe leidmine ja mõistmine.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), nõustumine ja mitte nõustumine.
  • Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine (näiteks asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageerinute kirjeldamine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), ettepanekuga nõustumine või mittenõustumine. Ilmateadete mõistmine.
  • Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste lühidalt kirjeldamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Mingi toimingu käigu kirjeldamine ja üksikasjalike juhtnööride andmine. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Viisakusvestlused (small talk). Lühikese standardvormis ettekande kirjutamine (näiteks esitades tavapärast faktiteavet).

Grammatika (B1.2 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect.
  • Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
  • Tegusõna mittepöördelised vormid. / Gerunds & Infinitives
  • Otsene ja kaudne kõne. Kaudsed küsimused. / Direct and Indirect Speech. Indirect questions.
  • Modaaltegusõnad: can, could, be able to, have to, should, must, might / Modal Verbs: can, could, be able to, have to, should, must, might
  • Tingimuslaused (Zero, I, II, III tüüp). / Conditionals (Zero, 1st, 2nd, 3rd).
  • Artiklid: a/an, the, zero article. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Määrsõnad. / Adverbs.
  • Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
  • Korduvust näitav ajamäärus (always, usually, mostly, jne)/ Expressions of frequency (always, usually, mostly, etc).
  • Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
  • Umbisikuline tegumood / The Passive.
  • Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
  • Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of. / Expressions of Quantity: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

P.Dummett, H.Stephenson & L.Lansford „Keynote Intermediate“, National Geographic Learning. Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B2.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B2.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B2.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B2.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 1 õpingutega.

B2.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 2 õpingutega. B2.1 Moodul 2 on B2.1 Moodul 1 jätkukursus.

B2.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 3 õpingutega. B2.1 Moodul 3 on B2.1 Moodul 2 jätkukursus.

B2.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 4 õpingutega. B2.1 Moodul 4 on B2.1 Moodul 3 jätkukursus.

B2.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saab aru enamiku teleuudiste ja publitsistikasaadete sisust.
  • LUGEMINE: Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki.
  • SUULINE SUHTLUS: Oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et regulaarne suhtlemine sihtkeele kasutajatega on täiesti võimalik. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab enda seisukohti väljendada ja põhjendada.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab tema huvialasid. Oskab selgitada enda seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste mitmesugustel enda huvivaldkonna teemadel. Oskab kirjutada arutlevat teksti või ülevaadet, edastades infot või esitades teatud seisukoha poolt- või vastuargumente.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B2.1 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine.
  • Suhtlus teiste inimestega: Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine). Arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Väljendid rääkija katkestamiseks ja sellele reageerimiseks. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
  • Kaubandus, teenindus ja toitlustus: Soovide sõnastamine ja info küsimine. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Võrdlemine ja arvamuse väljendamine.  Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine.
  • Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine ja täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Seisukoha põhjendamine, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Viisakusvestlused (small talk). Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine.
  • Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Aktuaalsetel teemadel arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Emotsioonide väljendamine. Uudistest, artiklitest, raportitest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta.
  • Riik ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.

Grammatika (B2.1 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
  • Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
  • Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Indirect Speech.
  • Modaaltegusõnad: have to, don´t have to, should, must, might. / Modal Verbs: have to, don´t have to, should, must, might.
  • Modaaltegusõnade minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc./ Past Modals: must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
  • Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). / Conditionals (zero, 1st, 2nd, 3rd).
  • Tegusõna mittepöördelised vormid. / Infinitive & Gerund & Participle.
  • Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Praegused ja minevikuharjumused: used to, be used to, get used to, would / Past and present habits: used to, be used to, get used to, would
  • Umbisikuline tegumood / The Passive.
  • Hulkade väljendamine: some, any, a few, little, enough, etc / Expressing quantity: some, any, a few, little, enough, etc

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

H.Stephenson, L.Lansford & P.Dummett „Keynote Upper-Intermediate“, National Geographic Learning. Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B2.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B2.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B2.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B2.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 1 õpingutega.

B2.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 2 õpingutega. B2.2 Moodul 2 on B2.2 Moodul 1 jätkukursus.

B2.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 3 õpingutega. B2.2 Moodul 3 on B2.2 Moodul 2 jätkukursus.

B2.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 4 õpingutega. B2.2 Moodul 4 on B2.2 Moodul 3 jätkukursus.

B2.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saab aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.
  • LUGEMINE: Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saab aru tänapäevasest ilukirjandusest.
  • SUULINE SUHTLUS: Oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et regulaarne suhtlemine sihtkeele kasutajatega on täiesti võimalik. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal. Oskab anda tagasisidet ning lisada oma seisukohti ja järeldusi, aidates sel kombel kaasa arutelu edenemisele. On võimeline kohanema vestluse suuna, stiili ja rõhuasetuse muutustega, mis on tavalisele suhtlusele omased.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab tema huvialasid. Oskab selgitada enda seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste mitmesugustel enda huvivaldkonna teemadel. Oskab kirjutada ülevaateid ja arutlevaid tekste, esitades põhjendatud poolt- ja vastuväiteid ning selgitades erinevate valikute eeliseid ja puudusi.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B2.2 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed ja iskuomadused: Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Emotsioonide väljendamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine.
  • Suhtlus teiste inimestega: Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). 
  • Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine.
  • Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste sõnastamine ja info küsimine. Võrdlemine ja arvamuse ning hinnangute väljendamine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Seisukoha põhjendamine, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Viisakusvestlused (small talk). Väljendid rääkija katkestamiseks ja sellele reageerimiseks. Käibefraaside (näiteks “See on hea küsimus”) kasutamine, et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks.
  • Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Emotsioonide väljendamine. Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta.
  • Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.

Grammatika (B2.2 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
  • Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
  • Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Indirect Speech.
  • Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
  • Eelistuste väljendamine: would rather. / Expressing preference: would rather.
  • Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). / Conditionals (zero, 1st, 2nd, 3rd).
  • Tingimuslaused (segatüüpi). / Mixed conditionals.
  • Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
  • Tegusõna mittepöördelised vormid. / Infinitive & Gerund & Participle.
  • Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Praegused ja minevikuharjumused: used to, be used to, get used to, would. / Past and present habits: used to, be used to, get used to, would.
  • Umbisikuline tegumood / The Passive.
  • Määrsõnad. Määrsõnade asetus lauses. / Adverbs. Position of adverbs and adverbial phrases.
  • Hulkade väljendamine – ümardamine & suurte hulkade kirjeldamine: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity – approximation & describing large quantities: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold B2 First New Ed (J.Bell & A.Thomas; Pearson Publishers) õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C1.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

C1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C1.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C1.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C1.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 1 õpingutega.

C1.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 2 õpingutega. C1.1 Moodul 2 on C1.1 Moodul 1 jätkukursus.

C1.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 3 õpingutega. C1.1 Moodul 3 on C1.1 Moodul 2 jätkukursus.

C1.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 4 õpingutega. C1.1 Moodul 4 on C1.1 Moodul 3 jätkukursus.

C1.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru pikemast suulisest tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saab suurema vaevata aru telesaadetest ja filmidest.
  • LUGEMINE: Saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripära. Saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta tema eriala.
  • SUULINE SUHTLUS: Oskab end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, väljendeid eriti otsimata. Suudab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskab avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid hea ülesehitusega tekste keerukatel teemadel, tõstes esile tähtsaima. Oskab laiendada ja toetada seisukohti, esitades alapunkte, põhjendusi ning asjakohaseid näiteid.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C1.1 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne).

    Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Viisakusvestlused (small talk).

  • Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Pikkade, keerukate lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Pikkade ja keerukate tekstide (nii olustikuliste kui ka kirjanduslike) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
  • Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
  • Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. 
  • Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
  • Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Ametlik kirjavahetus. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.

Grammatika (C1.1 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
  • Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
  • Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
  • Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
  • Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
  • Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1st, 2nd, 3rd). Mixed conditionals.
  • Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
  • Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & Preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
  • Umbisikuline tegumood. Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive. Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
  • Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
  • Hulkade väljendamine – ümardamine & suurte hulkade kirjeldamine: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity – approximation & describing large quantities: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.
  • Hulkade väljendamine: murdarvsõnad. / Expressing quantity: fractional numerals.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold Experience C1 (E.Boyd & L.Edwards; Pearson Publishers); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-5

Moodul 3: Units 6-8

Moodul 4: Units 9-10

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C1.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

C1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

  • 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
  • 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C1.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C1.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C1.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 1 õpingutega.

C1.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 2 õpingutega. C1.2 Moodul 2 on C1.2 Moodul 1 jätkukursus.

C1.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 3 õpingutega. C1.2 Moodul 3 on C1.2 Moodul 2 jätkukursus.

C1.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 4 õpingutega. C1.2 Moodul 4 on C1.2 Moodul 3 jätkukursus.

C1.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab aru pikemast suulisest tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saab suurema vaevata aru telesaadetest ja filmidest.
  • LUGEMINE: Saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripära. Saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta tema eriala.
  • SUULINE SUHTLUS: Oskab end ladusalt ja spontaanselt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Suudab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskab avaldada mõtteid ja arvamusi täpselt ning siduda enda öeldut teiste seisukohtadega.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke kirjeldusi keerulistel teemadel, seostades alateemasid, arendades teatud punkte ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • KIRJUTAMINE: Oskab ennast väljendada selges, hea ülesehitusega pikemas tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskab arutlevas tekstis või ülevaates üksikasjalikult käsitleda keerukaid teemasid, rõhutades endale olulisemat. Oskab koostada eri liiki tekste eeldatavale lugejale sobivas stiilis.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C1.2 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne).

    Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Idioomide mõstmine ja kasutamine.

  • Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Pikkade, keerukate lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Pikkade ja keerukate tekstide (nii olustikuliste kui ka kirjanduslike) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Slängi ja idiomaatlise kõnepruugi mõistmine (näiteks filmides, jne).
  • Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid.
  • Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Keerukate, üksikasjaliste kirjelduste ja jutustuste sõnastamine sidudes allteemasid, arendades mõtet ja lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks.
  • Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Ametlik kirjavahetus. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.

Grammatika (C1.2 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
  • Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
  • Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
  • Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
  • Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
  • Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1st, 2nd, 3rd). Mixed conditionals.
  • Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
  • Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
  • Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
  • Umbisikuline tegumood. Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive. Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
  • Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
  • Siduvad määrsõnad besides, consequently, despite, jne. / Linking adverbials besides, consequently, despite, etc.
  • Hulkade väljendamine: ümardamine, suurte hulkade kirjeldamine, murdarvsõnad: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity: approximation, describing large quantities, fractional numerals: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold C1 Advanced (S.Burgess & A.Thomas; Pearson Publishers); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

  • Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
  • Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 Täienduskoolituse standardmuudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

  • A1 Läbimurre (Breakthrough)
  • A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
  • B1 Suhtluslävi (Treshold)
  • B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
  • C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
  • C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C2 taseme õppe kogumaht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 1 õpingutega.

C2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 2 õpingutega. C2 Moodul 2 on C2 Moodul 1 jätkukursus.

C2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 3 õpingutega. C2 Moodul 3 on C2 Moodul 2 jätkukursus.

C2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 4 õpingutega. C2 Moodul 4 on C2 Moodul 3 jätkukursus.

C2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

  • KUULAMINE: Saab vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saab aru ka kiirkõnest, kui talle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.
  • LUGEMINE: Saab vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.
  • SUULINE SUHTLUS: Saab vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskab idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskab täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskab lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad.
  • SUULINE ESITLUS: Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat.
  • KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskab koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskab koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C2 kursuse kõik moodulid):

  • Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne); vajaduse korral sujuvalt uuesti alustamine ja raskete kohtade ümber sõnastamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Idioomide ja argikeele mõstmine ning kasutamine, konnotatiivsete tähenduste tajumine.
  • Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine, s.h. väga peente stiilivarjundite mõistmine ning selgesõnaliste ja varjatud tähenduste eristamine. Slängi ja idiomaatlise kõnepruugi mõistmine (näiteks filmides, jne). Selgete, hea ülesehitusega keerukate tekstide (näiteks kirjandusteose arvustus) kirjutamine, rõhutades olulist, toetades teatud seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid.
  • Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ning täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine, põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Keerukate, üksikasjaliste kirjelduste ja jutustuste žanrikohases stiilis sõnastamine sidudes allteemasid, arendades mõtet ja lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • Tööelu: Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks. Keerukatel teemadel selgete, üksikasjaliste ettekannete koostamine, sidudes allteemasid, arendades seisukohti ja lõpetades kokkuvõttega.
  • Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
  • Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse avaldamine, põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ka keerukaid küsimusi käsitlevas arutelus. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Pikkade ja keerukate tekstide (näiteks lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm) mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Eri allikatest pärineva teabe resümeerimine sõnastades neis esitatud põhjendused ja arutlused sidusa tekstina.

Grammatika (C2 kursuse kõik moodulid):

  • Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
  • Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
  • Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
  • Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
  • Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
  • Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
  • Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1st, 2nd, 3rd). Mixed conditionals.
  • Põimlaused. / Relative Clauses: reduced, defining and non-defining.
  • Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
  • Umbisikuline tegumood (have sth done, jne). Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive (have sth done, etc). Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
  • Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
  • Siduvad määrsõnad besides, consequently, despite, jne. / Linking adverbials besides, consequently, despite, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Keynote Proficient (P.Dummett, H.Stephenson & L.Lansford; National Geographic Learning); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

  • tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
  • rahuldav –  satisfactory
  • hea –  good
  • väga hea  –  very good
  • suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldavsatisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Accordion Content

Accordion Content

Accordion Content

Accordion Content

Scroll to Top