Official Registrations:

Curriculum Registration Code in the Estonian Education Information System (EHIS) Nº 84226

Notice of Economic Activities for the Provision of Continuing Education Nº 173397

Tallinn Language Centre / OÜ Teadmine ja Tarkus successfully completed the quality assessment of the “Language Learning (Keeleõpe)” curriculum group for continuing education conducted by the Estonian Education Quality Agency (HAKA) in 2023, demonstrating its commitment to providing high-quality language education.

These Principles of Organisation of Studies and Quality Assurance govern the relationship between Tallinn Language Centre / International House Tallinn (the Institution) and each learner or legal representative and form the standard service terms. They are available at www.tallinnlc.ee and for inspection at the Institution.

1. Name of the Continuing Education Institution

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

2. Provider of the Continuing Education Institution

• Provider: OÜ Teadmine ja Tarkus
• Commercial Register code: 10680734

3. Location of Continuing Education

3.1 Classroom courses are delivered as real-time contact teaching at Luise 4, Tallinn.

3.2 Online courses are delivered live through digital channels, including ZOOM.

3.3 Hybrid courses are delivered simultaneously in person at Luise 4, Tallinn, and live online through digital channels, including ZOOM.

3.4 Commissioned courses are delivered as agreed between the Institution and the client.

4. Type of Education

Continuing education

5. Organisation of Continuing Education

5.1 Rights and obligations of the Institution and the learner or legal representative:

5.1.1 The Institution provides continuing education under its curriculum(s), these Principles, and the applicable personal data processing procedure.

5.1.2 By accepting a training offer in writing or electronically and signing or paying an invoice or payment schedule in full or in part, the learner or legal representative confirms that they have read, accepted and will comply with these Principles and the personal data processing procedure.

5.1.3 The learner or legal representative has the right to:

• review the curriculum;
• receive training under the curriculum;
• receive information on the programme’s content and organisation;
• receive the prescribed learning materials;
• receive a completion certificate after achieving all learning outcomes;
• receive a certificate of attendance if learning outcomes were not assessed or were not achieved.

5.1.4 The learner or legal representative must:

• follow the Institution’s internal rules;
• take proper care of the Institution’s learning materials and equipment;
• promptly report problems disrupting studies to the teacher or Institution;
• notify the Institution in writing, on paper or electronically, as soon as possible of pre-course withdrawal or early termination;
• observe generally accepted standards of conduct and ethics;
• pay tuition fees by the deadlines and on the terms stated in the invoice or payment schedule.

5.2 Admission and removal:

5.2.1 Anyone who completes the written and oral placement tests and accepts or confirms the Institution’s training offer may be admitted.

5.2.2 Registration is available at Luise 4, Tallinn, or by email at kool@tallinnlc.ee

5.2.3 Admission may be refused if the learner or legal representative owes tuition fees from an earlier period or has failed to pay issued invoices on time.

5.3 Payment, Waiver and Refund of Tuition Fees

5.3.1 The provider sets tuition fees based on the forthcoming academic year’s price per academic hour (45 minutes), plus VAT.

Special prices may be set for small groups, organisation-commissioned groups, special programmes and individual tuition.

5.3.1.1 The Institution issues an invoice or payment schedule. Tuition is payable in advance as one payment or instalments stated in that document.

5.3.1.2 The invoice or payment schedule states:

• the study start date and course duration;
• the course volume;
• the tuition fee and calculation basis;
• the payment procedure and deadlines.

5.3.1.3 No exemption from tuition fees is granted.

5.3.1.4 Tuition Fee Discounts

A 10% loyal customer discount applies to learners who, during the preceding three (3) academic years, completed and paid for at least one (1) academic year of group tuition (160 academic hours).

The discount applies only to group tuition, not individual or combined group and individual tuition.

5.3.2 Tuition must be paid on time under the invoice or payment schedule. If overdue and no written deferral request has been approved, the Institution may charge 0.02% daily interest until full payment and remove the learner from the programme.

5.3.3 Payment may be made by bank transfer to OÜ Teadmine ja Tarkus, Swedbank account EE182200221014580573, quoting the invoice number and learner’s name, or in cash at Luise 4, Tallinn.

5.3.4 Absence from group classes is not compensated, regardless of reason.

5.3.5 Unless agreed otherwise in writing, cancellation of individual tuition or termination requires at least 24 hours’ notice before the lesson. Otherwise, the lesson is deemed delivered and payable in full.

5.3.6 A learner joining during a semester may, after a free placement test, attend one (1) trial lesson of 2 × 45 minutes to check the course level. The fee is €18.00 + VAT in 2026/2027.

The Institution invoices the trial lesson.

If the learner joins the course, the trial lesson becomes the first course lesson and its fee is credited towards tuition.

5.3.7 Refunds following early termination or pre-course withdrawal by the learner or legal representative:

5.3.7.1 The Institution must be notified in writing, on paper or electronically.

5.3.7.2 Without written notice, tuition is charged through the date on which written notice is received.

5.3.7.3 Prepaid tuition is refunded for scheduled lessons after the notified termination or withdrawal date.

5.3.7.4 A €50 + VAT early termination fee is deducted from the refund.

5.3.7.5 Any additional amount due equals the cost of lessons held from the course start through the written notification date, plus the €50 + VAT early termination fee.

5.3.7.6 If the Institution cannot deliver the registered course at the agreed time, all advance payments are refunded.

5.3.8 Each year the Institution reports training expenses paid by private individuals to the Estonian Tax and Customs Board. Payers must provide their full name and personal identification code; if paying for another person, both the learner’s and payer’s details are required.

5.4 Removal from Continuing Education

5.4.1 A learner is removed from the Institution’s register in the following cases:

5.4.1.1 The learner or legal representative withdraws from or terminates the programme.

5.4.1.2 The Institution may remove a learner who:

• breaches the Institution’s internal rules;
• seriously disrupts studies;
• fails to pay tuition in the amount and by the deadline stated in the invoice or payment schedule.

In these cases, the Institution may terminate training and remove the learner after giving at least two (2) working days’ written notice, on paper or electronically.

5.4.1.3 If tuition was prepaid, fees for scheduled lessons after termination under clause 5.4.1.2 are refunded.

A €50 + VAT early termination fee is deducted.

5.4.1.4 Termination under clause 5.4.1.2 does not remove the obligation to pay for lessons held through the termination date.

If prepaid tuition does not cover those lessons and the €50 + VAT fee, the outstanding amount must be paid.

5.5 Duration and Volume of Studies

5.5.1 English is taught at ten (10) course levels based on the Council of Europe’s Common European Framework of Reference for Languages (CEFR), A1-C2:

• A1 Breakthrough
• A2 Waystage
• B1 Threshold
• B2 Vantage
• C1 Effective Operational Proficiency
• C2 Mastery

At Tallinn Language Centre / International House Tallinn, A2, B1, B2 and C1 are divided into sub-levels:

A1
A2 → A2.1 & A2.2
B1 → B1.1 & B1.2
B2 → B2.1 & B2.2
C1 → C1.1 & C1.2
C2

5.5.2 Each course comprises 160 academic hours of classroom and/or live online contact teaching plus an estimated 40 academic hours of independent study.

5.5.3 Each course has four (4) modules:

Module 1: 40 academic hours of contact teaching + 10 estimated academic hours of independent study.

Module 2: 40 academic hours of contact teaching + 10 estimated academic hours of independent study.

Module 3: 40 academic hours of contact teaching + 10 estimated academic hours of independent study.

Module 4: 40 academic hours of contact teaching + 10 estimated academic hours of independent study.

5.5.4 One academic hour is 45 minutes.

5.5.5 One course normally takes one academic year (September-May).

5.5.6 The academic year has two (2) semesters, each containing two (2) modules.

5.5.6.1 Academic Year 2026-2027

Semester I: 07.09.2026-15.01.2027

• Module 1: 07.09.2026-06.11.2026
• Module 2: 09.11.2026-15.01.2027

Semester II: 18.01.2027-17.05.2027

• Module 3: 18.01.2027-19.03.2027
• Module 4: 22.03.2027-17.05.2027

School holidays in 2026/2027 (no classes):

• 26.10.2026-01.11.2026
• 21.12.2026-03.01.2027
• 22.02.2027-28.02.2027

5.5.7 No classes are held on Estonian public holidays. Affected lessons are replaced during the same study stage or covered by additional independent-study tasks assigned in advance.

5.6 Language of Instruction and Administration

5.6.1 The language of instruction is English.

5.6.2 The administrative language is Estonian; English is also used internally.

5.7 Forms of Study and Formation of Groups

5.7.1 Training follows the approved curriculum(s).

5.7.2 Teaching follows the curriculum volume and timetable. Volume is measured in academic hours (45 minutes).

5.7.3 Studies are normally group-based, but individual tuition is available. A group starts with at least five (5) learners; the recommended maximum is twelve (12).

5.7.4 Groups are formed from written and oral placement-test results. Pre-course English placement is free.

A learner joining mid-stage may also attend one (1) trial lesson of 2 × 45 minutes to assess level suitability (see 5.3.6).

5.7.5 A learner may continue according to achieved results if no more than two (2) calendar years separate study stages. After a longer break, a new Placement Test determines the appropriate CEFR A1-C2 group.

5.8 Completion and Participation Documents and Records

5.8.1 At the end of a module or semester, a digital certificate states:

1. the participant’s name and Estonian personal identification code, or date of birth if no code exists;
2. the Institution’s name and provider’s Commercial Register code;
3. the provider’s Economic Activities Notice number;
4. the language studied and level on the Institution’s CEFR-based A1-C2 scale;
5. the end-of-stage written test result under CEFR A1-C2 requirements;
6. the trainer’s assessment of spoken production, including the end-of-stage oral assessment, under CEFR A1-C2 requirements;
7. the training period and volume;
8. the place and date of issue;
9. the certificate number;
10. the trainer’s or trainers’ name(s).

5.8.2 A certificate is issued when the learner passes the end-of-stage assessments under the programme criteria.

The Director digitally signs it.

5.8.3 Otherwise, including mid-stage, at an employer’s or educational institution’s request, or if the written test was not taken or was failed, the learner or legal representative receives a digital certificate of participation.

The Director digitally signs it.

5.8.4 Each certificate and certificate of participation has a unique serial number and is recorded electronically.

5.8.5 No certificate or certificate of participation is issued until tuition is paid in full.

5.9 Dispute Resolution

5.9.1 Disputes on interpreting or applying these study conditions are first resolved through negotiation between the Institution and learner or legal representative.

5.9.2 If no agreement is reached, Estonian law applies.

6. Quality Assurance in Continuing Education

6.1 Curricula

6.1.1 Curriculum: English A1-C2, based on the Council of Europe’s CEFR A1-C2.

6.1.2 Curriculum group: Language Learning

6.1.2 The curriculum reflects target-group needs.

6.1.3 It is learning outcomes-based.

6.1.4 It is developed and updated under Ministry of Education and Research guidance for continuing education curricula.

6.1.5 The provider is responsible for development and updating, with trainers involved.

6.2 Formation of Groups and Assessment of Learning Outcomes

6.2.1 Before training, a written test (about 30 minutes) and oral test (about 15 minutes) determine each learner’s CEFR A1-C2 group.

6.2.2 Learners may continue on previous assessment results if no more than two (2) calendar years separate stages; after a longer break, a new Placement Test determines the CEFR group.

6.2.3 Reading, writing and listening are summatively assessed by an end-of-module written test against the relevant CEFR level. Results are percentages.

6.2.4 Spoken production is continuously assessed against the relevant CEFR level, with ongoing trainer feedback.

At each module’s end, an oral test is graded:

• poor
• satisfactory
• good
• very good
• excellent

Communicative competence is assessed under the CEFR principles of linguistic, sociolinguistic and pragmatic competence. The spoken-production grade reflects both the oral test and work throughout the module.

6.2.5 Recommended results for progression:

• written test: at least 51%;
• spoken production: at least satisfactory.

6.2.6 The provider regularly analyses module test results and trainers’ spoken-production assessments to evaluate learning and training effectiveness and, where needed, improve curricula, programmes and teaching.

6.3 Trainer Competence and Professional Development

6.3.1 Trainers have subject, teaching and teaching-related digital competences.

6.3.1.1 Trainers hold internationally recognised English teaching qualifications, such as Cambridge CELTA, DELTA, Trinity CertTESOL or equivalent.

6.3.1.2 Tallinn Language Centre / International House Tallinn is an International House World Organisation member and its sole representative in Estonia (IHWO, www.ihworld.com). Trainer qualifications meet IHWO member-school standards: Cambridge CELTA/DELTA, Trinity TESOL or equivalent.

IHWO membership supports professional development through international feedback, best-practice exchange, professional networks, teacher training and development resources.

6.3.1.3 The provider regularly offers professional development in subject expertise, teaching adults and young learners, and teaching-related digital skills.

6.3.1.4 The provider regularly evaluates performance and development needs using learner and client feedback, performance reviews and other relevant results.

6.4 Feedback Collection and Use

6.4.1 To keep curricula, materials, methods and trainers current, the provider regularly collects and analyses feedback using methods selected for each training format during programme planning.

• During training, the provider representatives consult learners and trainers and promptly adjust organisation where needed to maintain quality and satisfaction.
• Open-course feedback is collected near the end on paper and/or electronically.
• For partner training, learner feedback uses the partner’s system or the Institution’s questionnaire; client or funder feedback is also collected through meetings or reviews.
• Learners may provide feedback during training by email at kool@tallinnlc.ee, telephone at +372 641 0607, or at Luise 4, Tallinn. The provider keeps written records.
• Suggestions or complaints requiring a written reply must be submitted in writing and answered within a reasonable time, no later than 30 calendar days after registration.
• The provider handles them with relevant parties. Unresolved disputes are settled under Estonian law.

6.4.2 At each study stage’s end, trainers and provider representatives discuss feedback; trainers also complete a questionnaire on the curriculum and materials.

6.4.3 The provider and trainers regularly analyse learner, trainer, client and funder feedback and use it to improve curricula and teaching where needed.

6.5 Evaluation

6.5.1 The Institution regularly conducts external and self-evaluation.

As an IHWO member school, it undergoes IHWO quality reviews and/or inspections under IHWO Quality Standards.

6.5.2 A provider representative regularly observes lessons, then gives oral feedback and discusses the trainer’s analysis and reflection on practice.

6.6 Physical and Digital Learning Environment

6.6.1 Classroom courses take place at Luise 4, Tallinn, in rooms for 6-14 learners equipped with whiteboards, interactive boards, computers, cameras and other necessary teaching equipment.

6.6.2 The provider ensures that training rooms meet applicable health, safety and sanitation requirements.

6.6.3 The rooms are not wheelchair accessible.

6.6.4 For partner-premises training, an Institution representative checks suitability before the course.

6.6.5 Online training is live through ZOOM (https://zoom.us/).

Hybrid training is delivered simultaneously at the Institution and live through ZOOM.

Online or hybrid participants need:

• basic computer skills;
• a reliable internet connection;
• a desktop, laptop or smartphone with camera and microphone;
• headphones, including standard smartphone headphones.

ZOOM need not be downloaded on a desktop or laptop; smartphone users must install the app beforehand.

At course start, trainers check learners’ ability to use ZOOM and provide guidance if needed.

7. Collection and Processing of Personal Data

7.1 The Institution collects:

• name;
• telephone number;
• email address;
• personal identification code.

The code is required for certificates (see 5.8.1) and reporting training expenses to the Estonian Tax and Customs Board.

7.2 Personal data is processed only to provide training, organise studies and meet legal obligations.

7.3 A learner or legal representative may request cessation of unlawful processing, unless processing is required by law or to perform or enforce their contract.

7.4 After training, processing continues only where needed to meet legal duties or resolve potential contractual disputes.

Data is retained only as long as needed for those purposes or legal obligations.

7.5 With consent, data may be processed for marketing campaigns, lotteries, prize draws, satisfaction surveys, and offering or promoting the Institution’s services.

The learner or legal representative may prohibit processing for satisfaction surveys or direct marketing at any time.

7.6 The learner or legal representative may request access to their data and correction of inaccurate or outdated data in a form reproducible in writing.

7.7 The Institution responds within the legal period and no later than 30 calendar days after receipt; it may extend the period as permitted by law if further clarification or verification is needed.

7.8 Disputes are first negotiated. If unresolved, the learner or legal representative may contact the Estonian Data Protection Inspectorate or a competent court.

8. Establishment and Updating of These Principles and the Personal Data Procedure

8.1 The provider establishes these Principles.

8.2 The provider reviews and updates them at least once per calendar year and immediately after relevant legislative changes.

8.3 The provider establishes and regularly reviews the personal data processing procedure, updating it when legal requirements or the Institution’s organisation changes.

Principles of Organisation of Studies and Quality Assurance approved on 01.06.2026.

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A1 taseme õppe kogumaht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes soovivad alustada inglise keele õpingutega ja on sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi vähem kui A1 tasemele.

A1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 2 õpingutega. A1 Moodul 2 on A1 Moodul 1 jätkukursus.

A1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 3 õpingutega. A1 Moodul 3 on A1 Moodul 2 jätkukursus.

A1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A1 Moodul 4 õpingutega. A1 Moodul 4 on A1 Moodul 3 jätkukursus.

A1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö), kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.
• LUGEMINE: Saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, reklaamides, menüüdes, sõiduplaanides või
• SUULINE SUHTLUS: Oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluskaaslane on valmis öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama ning aitab teda soovitu sõnastamisel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata, kui need puudutavad tema vahetuid vajadusi või on väga tuttavatel teemadel.
• SUULINE ESITLUS: Oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta kus ta elab ja tuttavaid inimesi.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada lihtsaid, sidumata väljendeid ja lauseid ning täita ankeete isikuandmetega (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Tutvumine ja tervitamine, hüvastijätt. Lihtsa enesekohase informatsiooni (nimi, vanus, kodakondsus, amet, jne) andmine ja küsimine. Pere ja sugulust väljendav sõnavara. Numbrid. Telefoninumbri küsimine ja ütlemine. Lihtsa ankeedi täitmine.

• Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided ja jalanõud. Värvid. Numbrid. Lihtsate sõnadega info küsimine hindade, suuruse, värvi, jms kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine.

• Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused. Lihtsate sõnadega eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Viisakas palumine, menüü mõistmine ja tellimine toitlustusasutustes.

• Igapäevaelu: Igapäevased tegevused. Kellaajad. Nädalapäevad. Kuud. Aastajad. Igapäevaste tegevuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Lihtsa info küsimine ja edastamine igapäevastes olukordades, nt kellaaja küsimine ja ütlemine.

• Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise ja spordiga seotud tegevuste ning sündmuste lühidalt, lihtsate sõnadega kirjeldamine.

• Elukoht: Elukoha ja ruumide kirjeldamine lihtsal viisil. Mööbliesemed ja kodutehnika. Objektide ja esemete lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsa info küsimine.

• Elukeskkond: Linnakeskkonnaga seonduv lihtne sõnavara (shop, bakery, library, church, etc). Transpordiga seonduv lihtne sõnavara (bus, underground, railway station, etc). Lihtsa info küsimine asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta. Piletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine (nt liikumine punktist A punkti B). Lihtsal viisil abi palumine ja pakkumine.

• Tööelu: Erialad ja ametid. Lihtsate küsimuste esitamine töö kohta ning neile vastamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Lihtsa ankeedi täitmine.

Grammatika (A1 kursuse kõik moodulid):

• Tegusõna to be vormid. / The verb to be.
• Tegusõna to have vormid. / The verb to have.
• Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
• Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
• there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
• Omastava käände ´s / Posessive ´s.
• Lihtolevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Simple – affirmatives, questions & negatives.
• Kestev olevik – jaatavad-, eitavad- ja küsilaused./ Present Continuous – affirmatives, questions & negatives.
• Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
• Küsisõnad. / Question words.
• Omadussõnad. / Adjectives
• Modaaltegusõnad can / can´t / Modal Verbs can / can´t
• Sagedusmäärsõnad: usually, sometimes, never  / Frequency adverbs: usually, sometimes, never
• Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.
• Eessõna kohamääruses (in, on, near, jt) / Prepositions of place (in, on, near, etc)
• Eessõna ajamääruses (on, at, in) / Prepositions of time (on, at, in)
• Nimisõnade mitmus. Loendatav ja loendamatu nimisõna, hulgamäärus (some, any, much, many). / Plurals. Countable and uncountable nouns (some, any, much, many).
• Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars, J.McCaul „New Headway Beginner 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-4

Moodul 2: Units 5-7

Moodul 3: Units 8-11

Moodul 4: Units 12-14

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A2.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

A2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• A2.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• A2.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A2.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A2.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A2.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 1 õpingutega.

A2.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 2 õpingutega. A2.1 Moodul 2 on A2.1 Moodul 1 jätkukursus.

A2.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 3 õpingutega. A2.1 Moodul 3 on A2.1 Moodul 2 jätkukursus.

A2.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.1 Moodul 4 õpingutega. A2.1 Moodul 4 on A2.1 Moodul 3 jätkukursus.

A2.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info tema ja ta perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja hääldatud ütluste põhisisust.
• LUGEMINE: Saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
• SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida.
• SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsal viisil kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, oma elutingimusi, praegust või viimast tööd, järjestades väljendeid ja lauseid.
• KIRJUTAMINE: Oskab täita ankeete isikuandmetega (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust). Oskab kirjutada lihtsaid väljendeid ja lauseid, ühendades neid sidesõnadega nagu ja, aga ning sest.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A2.1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Lühidalt, lihtsate fraaside ja lausetega endast, oma perekonnast ning praegusest või varasemast tööst kirjutamine.
• Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine igapäevaste viisakusväljendite abil, kuuldule reageerimine ja vabandamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö ja vaba aja kohta ning neile vastamine. Õnnitlemine ja õnnitlusele reageerimine. Kutsete esitamine ja kutsele reageerimine. Lihtsate isiklike kirjade kirjutamine tänu avaldamiseks või vabanduse esitamiseks.
• Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided, värvid, numbrid. Soovide väljendamine ning info küsimine tarbekaupade, riideesemete ja põhiteenuste kohta (nt hind, suurus, värv) poes või pangas. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine.
• Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused, kohvikud ja restoranid. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes.
• Igapäevaelu ja vaba aeg: Igapäevane rutiin. Kellaajad. Nädalapäevad. Kuud. Vaba aja veetmine, sport. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Info küsimine ja edastamine igapäevastes olukordades, nt kellaaja küsimine ja ütlemine.  Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste lühike ja lihtne kirjeldamine.
• Elukoht: Elutingimuste kirjeldamine lihtsal viisil. Objektide ja esemete lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsa info küsimine. Lihtsate fraaside ja lausetega oma elutingimustest kirjutamine.
• Reisimine ja ilmastikuolud: Lihtsa info küsimine asukoha, transpordi ja hindade kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine. Lihtsate juhiste mõistmine ja andmine (nt liikumine punktist A punkti B). Aastaaja/ilma lihtsal viisil kirjeldamine.
• Tööelu: Erialad ja ametid. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö kohta ning neile vastamine. E-kirjade koostamine.

Grammatika (A2.1 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple. / Present Tenses: Present Simple.
• Pöördelõpp -s ainsuse 3-s pöördes. / The 3rd person present tense form of verbs
• Oleviku ajavormid: Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Continuous, Present Perfect.
• Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs.
• Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
• Sidesõnad: and, so, but, because. / Linking words: and, so, but, because.
• Omadussõnad. / Adjectives.
• Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
• Määrsõnad. / Adverbs.
• Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
• Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
• Küsisõnad. / Question words.
• there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
• Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. / Countable and uncountable nouns.
• Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any. / Expressions of Quantity: much, many, some, any.
• Modaaltegusõnad can, can´t / Modal verbs can, can´t
• Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
• Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
• Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars „New Headway Elementary 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel A2.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

A2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

A2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• A2.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• A2.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

A2.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

A2.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

A2.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

A2.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 1 õpingutega.

A2.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 2 õpingutega. A2.2 Moodul 2 on A2.2 Moodul 1 jätkukursus.

A2.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 3 õpingutega. A2.2 Moodul 3 on A2.2 Moodul 2 jätkukursus.

A2.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada A2.2 Moodul 4 õpingutega. A2.2 Moodul 4 on A2.2 Moodul 3 jätkukursus.

A2.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks info tema ja ta perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja hääldatud ütluste põhisisust.
• LUGEMINE: Saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
• SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast silma vestlust põhiteemadel, kuid siiski on sageli sunnitud sõnumit lihtsustama ja sõnu otsima.
• SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsal viisil kirjeldada oma igapäevaelu keskkonnaga seonduvat, nt inimesi, kohti, tööd või õpinguid. Oskab lühidalt ja lihtsalt kirjeldada sündmusi ja toiminguid; selgitada, mis talle millegi juures meeldib või ei meeldi; väljendada enesetunnet. Oskab kasutada lihtsat kirjeldavat keelt, et endale või teistele kuuluvate asjade kohta midagi lühidalt väita või neid võrrelda.
• KIRJUTAMINE: Oskab kasutada lause põhimalle ning meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid, et vahendada lihtsat teavet igapäevastes tavaolukordades. Oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. Oskab väga lühidalt ja lihtsalt kirjeldada minevikusündmusi, oma varasemaid tegevusi ja isiklikke kogemusi.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (A2.2 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Lihtsate fraaside ja lausetega endast, oma perekonnast, haridusest ning praegusest või varasemast tööst kirjutamine
• Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid ning kuuldule reageerimine. Vabandamine. Lihtsate küsimuste esitamine töö ja vaba aja kohta ning samalaadsetele küsimustele vastamine. Pühad ja tähtpäevad, nende tähistamine. Õnnitlemine ja õnnitlusele reageerimine. Kutsete esitamine ja kutsele reageerimine. Lihtsate isiklike kirjade kirjutamine, et väljendada tänu või esitada vabandust.
• Teenindus ja kaubandus: Tarbekaubad, riided, värvid, numbrid. Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi, jms) poes, postkontoris või pangas. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine.
• Söök ja jook: Toiduained, toitumisharjumused, kohvikud ja restoranid. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Nõustumise väljendamine.
• Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine lihtsate sõnadega. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste lühike ja lihtne kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
• Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Eelistuste väljendamine. Lühidalt ja lihtsalt sündmuste ja kogetu kirjeldamine. Lühidalt ja lihtsalt arvamuse väljendamine, põhjendamine ja selgitamine.
• Elukoht: Elutingimuste kirjeldamine lihtsal viisil. Objektide lihtsas keeles kirjeldamine ja võrdlemine. Lihtsa info küsimine. Lihtsate fraaside ja lausetega oma elutingimustest kirjutamine. Eelistuste väljendamine. Lühidalt ja lihtsalt arvamuse väljendamine, põhjendamine ja selgitamine.
• Reisimine ja ilmastikuolud: Lihtsa info küsimine asukoha, transpordi ja hindade kohta. Info täpsustamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Piletite ostmine. Lihtsate juhiste mõistmine ja andmine (nt liikumine punktist A punkti B). Ettepanekute tegemine (nt mida ette võtta ja kuhu minna). Lihtsate kirjelduste edastamine (nt kogetu kirjeldamine). Ilmateate mõistmine. Aastaaja/ilma kirjeldamine.
• Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Tööintervjuu. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine lihtsate fraaside ja lausetega. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas. E -kirjade koostamine.

Grammatika (A2.2 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
• Pöördelõpp -s ainsuse 3-s pöördes. / The 3rd person present tense form of verbs
• Mineviku ajavormid: Past Simple – reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. / Past Tenses: Past Simple – regular and irregular verbs.
• Mineviku ajavormid: Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Continuous, Past Perfect.
• Tuleviku ajavormid: going to, Present Continuous. / Future Forms: going to, Present Continuous.
• Sidesõnad: and, so, but, because, although, however. / Linking words: and, so, but, because, although, however.
• Omadussõnad. / Adjectives.
• Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
• Määrsõnad. / Adverbs.
• Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
• Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
• Küsisõnad. / Question words.
• there is / there are konstruktsioon / there is / there are construction
• Loendatavad ja loendamatud nimisõnad. / Countable and uncountable nouns.
• Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any. / Expressions of Quantity: much, many, some, any.
• Modaaltegusõnad can, can´t, have to, don´t have to, should, must / Modal verbs can, can´t, have to, don´t have to, should, must
• Isikulised asesõnad  I, you, he/she, we, they / Personal pronouns I, you, he/she, we, they
• Omastavad asesõnad my, your, his, her, our, their / Possessive pronouns my, your, his, her, our, their.
• Artiklid a / an, the, –  / Articles a / an, the, zero article.
• Umbisikuline tegumood / The Passive.
• Esimene tingimuslausete tüüp. Teine tingimuslausete tüüp. / 1st Conditional. 2nd Conditional.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

J.Soars & L.Soars, P.Hancock „New Headway Pre-Intermediate 5th Ed“, Oxford University Press / Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ning testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B1.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• B1.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• B1.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B1.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B1.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B1.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud A2.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 1 õpingutega.

B1.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 2 õpingutega. B1.1 Moodul 2 on B1.1 Moodul 1 jätkukursus.

B1.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 3 õpingutega. B1.1 Moodul 3 on B1.1 Moodul 2 jätkukursus.

B1.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.1 Moodul 4 õpingutega. B1.1 Moodul 4 on B1.1 Moodul 3 jätkukursus.

B1.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
• LUGEMINE: Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või tema tööga seotud sõnadest. Saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
• SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama enamikus olukordades, mis võivad reisimisel ette tulla piirkonnas, kus seda keelt kasutatakse. Oskab ettevalmistuseta liituda vestlusega tuttaval, huvitaval või olulisel igapäevateemal (nt pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused).
• SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada enda seisukohti ja plaane. Oskab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada enda muljeid.
• KIRJUTAMINE: Oskab koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või talle huvi pakkuval teemal. Oskab kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab enda kogemusi ja muljeid.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B1.1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Oskab väljendada, mis talle meeldib ja mis mitte, kirjeldada ennast ja teisi inimesi; küsida teistelt samasugust teavet ja mõista seda.
• Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine, kasutades teistsugust taktikat). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
• Teenindus, kaubandus ja toitlustus: Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi jms). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Mingi toimingu käigu kirjeldamine ja üksikasjalike juhtnööride andmine.
• Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Igapäevatekstidest (brošüürid, kasutusjuhendid, jne) asjakohase teabe leidmine ja mõistmine.
• Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), nõustumine ja mitte nõustumine.
• Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine (näiteks asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Ilmateadete mõistmine.
• Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste lühidalt kirjeldamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Viisakusvestlused (small talk).

Grammatika (B1.1 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect.
• Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
• Tegusõna mittepöördelised vormid. / Gerunds & Infinitives
• Otsene ja kaudne kõne. / Direct and Indirect Speech.
• Modaaltegusõnad: can, could, be able to, have to, should, must, might / Modal Verbs: can, could, be able to, have to, should, must, might
• Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
• Tingimuslaused (I, II, III tüüp). / Conditionals (1^st, 2^nd, 3^rd).
• Liigendatud küsimused. / Question Tags.
• Artiklid: a/an, the, zero article. / Articles: a/an, the, zero article.
• Määrsõnad. / Adverbs.
• Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
• Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
• Umbisikuline tegumood / The Passive.
• Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
• Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of. / Expressions of Quantity: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

C.Latham-Koenig & C.Oxenden & J.Lambert „English File Intermediate 4^th Ed“,Oxford UP. Õpik, töövihik ning digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-5

Moodul 3: Units 6-8

Moodul 4: Units 9-10

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B1.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• B1.1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• B1.2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B1.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B1.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B1.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B1.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 1 õpingutega.

B1.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 2 õpingutega. B1.2 Moodul 2 on B1.2 Moodul 1 jätkukursus.

B1.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 3 õpingutega. B1.2 Moodul 3 on B1.2 Moodul 2 jätkukursus.

B1.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B1.2 Moodul 4 õpingutega. B1.2 Moodul 4 on B1.2 Moodul 3 jätkukursus.

B1.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või talle huvitavaid teemasid.
• LUGEMINE: Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või tema tööga seotud sõnadest. Saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
• SUULINE SUHTLUS: Saab hakkama enamikus olukordades, mis võivad reisimisel ette tulla piirkonnas, kus seda keelt kasutatakse. Oskab ettevalmistuseta liituda vestlusega tuttaval, huvitaval või olulisel igapäevateemal (nt pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused). Oskab vastu võtta sõnumit, mille eesmärk on infot saada või probleeme selgitada; anda konkreetset infot, mida intervjuul või konsultatsioonil küsitakse (nt kirjeldada arstile sümptomeid), kuid teeb seda üldsõnaliselt; oskab selgitada, milles seisneb probleem.
• SUULINE ESITLUS: Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada enda seisukohti ja plaane. Oskab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada enda muljeid.
• KIRJUTAMINE: Oskab koostada üldsõnalisi kirjeldusi talle huvi pakkuvatel tuttavatel teemadel. Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid arutlevaid tekste talle huvi pakkuvatel teemadel. Oskab kirjutada väga lühikesi standardvormis ülevaateid, mis esitavad tavapärast faktiteavet või põhjendavad toiminguid. Oskab koostada ametlikke ja mitteametlikke e-kirju.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B1.2 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Oskab ennast tutvustada, tähthaaval oma nime öelda (spelling), nimetada enda aadressi, telefoninumbrit, sünnikohta ja -kuupäeva, vanust, sugu ja perekonnaseisu. Oskab anda teavet oma kodakondsuse, ameti, õpingute ja perekonna kohta, küsida teistelt sarnast teavet ning seda mõista. Oskab väljendada, mis talle meeldib ja mis mitte, kirjeldada ennast ja teisi inimesi; küsida teistelt samasugust teavet ja mõista seda.
• Suhtlus teiste inimestega: Tervitamine ja pöördumine, kasutades lihtsaid igapäevaseid viisakusväljendeid. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine, kasutades teistsugust taktikat). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Üllatuse, rõõmu, kurbuse, huvi, ükskõiksuse jm väljendamine ning sellistele emotsioonidele reageerimine. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
• Teenindus, kaubandus ja toitlustus: Menüü mõistmine ning viisakas palumine ja tellimine toitlustusasutustes. Soovide sõnastamine ja info küsimine riideesemete, tarbekaupade ja põhiteenuste kohta (näiteks hind, suurus, värvi jms). Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Võrdlemine ja arvamuse väljendamine.  Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Igapäevaelu ja tervis: Info küsimine ja edastamine igapäevastes tüüpolukordades. Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ning sündmuste ja kogemuste kirjeldamine. Lihtsate sõnadega enesetunde kirjeldamine, probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Igapäevatekstidest (brošüürid, kasutusjuhendid, jne) asjakohase teabe leidmine ja mõistmine.
• Vaba aeg ja meelelahutus: Vaba aja veetmise eelistused. Hobid. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Sport. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), nõustumine ja mitte nõustumine.
• Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine (näiteks asukoha, lahtiolekuaegade ja hindade kohta). Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Eelistuste väljendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageerinute kirjeldamine. Ettepanekute tegemine (nt kuhu minna, mida teha, vms), ettepanekuga nõustumine või mittenõustumine. Ilmateadete mõistmine.
• Tööelu: Erialad ja ametid. CV koostamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste lühidalt kirjeldamine. Tööülesannete lihtne kirjeldamine. Mingi toimingu käigu kirjeldamine ja üksikasjalike juhtnööride andmine. Info täpsustamine, kordamine ja üleküsimine. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Viisakusvestlused (small talk). Lühikese standardvormis ettekande kirjutamine (näiteks esitades tavapärast faktiteavet).

Grammatika (B1.2 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect.
• Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
• Tegusõna mittepöördelised vormid. / Gerunds & Infinitives
• Otsene ja kaudne kõne. Kaudsed küsimused. / Direct and Indirect Speech. Indirect questions.
• Modaaltegusõnad: can, could, be able to, have to, should, must, might / Modal Verbs: can, could, be able to, have to, should, must, might
• Tingimuslaused (Zero, I, II, III tüüp). / Conditionals (Zero, 1^st, 2^nd, 3^rd).
• Artiklid: a/an, the, zero article. / Articles: a/an, the, zero article.
• Määrsõnad. / Adverbs.
• Eesõnade kasutamine ajamäärustes. / Use of prepositions with time expressions.
• Korduvust näitav ajamäärus (always, usually, mostly, jne)/ Expressions of frequency (always, usually, mostly, etc).
• Eesõnade kasutamine kohamäärustes (on, near, next to, opposite, jne). / Prepositions of place (on, near, next to, opposite, etc).
• Umbisikuline tegumood / The Passive.
• Omadussõnade kesk-ja ülivõrre. / Comparative and superlative adjectives.
• Hulkade kirjeldamine: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of. / Expressions of Quantity: much, many, some, any, a few, a little, a lot, lots of, loads of

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

P.Dummett, H.Stephenson & L.Lansford „Keynote Intermediate“, National Geographic Learning. Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B2.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B2.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B2.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B2.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B1.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 1 õpingutega.

B2.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 2 õpingutega. B2.1 Moodul 2 on B2.1 Moodul 1 jätkukursus.

B2.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 3 õpingutega. B2.1 Moodul 3 on B2.1 Moodul 2 jätkukursus.

B2.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.1 Moodul 4 õpingutega. B2.1 Moodul 4 on B2.1 Moodul 3 jätkukursus.

B2.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saab aru enamiku teleuudiste ja publitsistikasaadete sisust.
• LUGEMINE: Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki.
• SUULINE SUHTLUS: Oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et regulaarne suhtlemine sihtkeele kasutajatega on täiesti võimalik. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab enda seisukohti väljendada ja põhjendada.
• SUULINE ESITLUS: Oskab selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab tema huvialasid. Oskab selgitada enda seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste mitmesugustel enda huvivaldkonna teemadel. Oskab kirjutada arutlevat teksti või ülevaadet, edastades infot või esitades teatud seisukoha poolt- või vastuargumente.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B2.1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed: Enesekohase info andmine ja küsimine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine.
• Suhtlus teiste inimestega: Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine). Arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Väljendid rääkija katkestamiseks ja sellele reageerimiseks. Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). Viisakusvestlused (small talk).
• Kaubandus, teenindus ja toitlustus: Soovide sõnastamine ja info küsimine. Eelistuste väljendamine, info täpsustamine ja üleküsimine. Võrdlemine ja arvamuse väljendamine.  Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
• Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine.
• Reisimine ja ilmastikuolud: Info küsimine ja täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Seisukoha põhjendamine, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Viisakusvestlused (small talk). Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine.
• Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Aktuaalsetel teemadel arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Emotsioonide väljendamine. Uudistest, artiklitest, raportitest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta.
• Riik ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.

Grammatika (B2.1 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
• Tuleviku vormid: will, going to, Present Continuous. / Future Forms: will, going to, Present Continuous.
• Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Indirect Speech.
• Modaaltegusõnad: have to, don´t have to, should, must, might. / Modal Verbs: have to, don´t have to, should, must, might.
• Modaaltegusõnade minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc./ Past Modals: must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
• Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). / Conditionals (zero, 1^st, 2^nd, 3^rd).
• Tegusõna mittepöördelised vormid. / Infinitive & Gerund & Participle.
• Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
• Praegused ja minevikuharjumused: used to, be used to, get used to, would / Past and present habits: used to, be used to, get used to, would
• Umbisikuline tegumood / The Passive.
• Hulkade väljendamine: some, any, a few, little, enough, etc / Expressing quantity: some, any, a few, little, enough, etc

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

H.Stephenson, L.Lansford & P.Dummett „Keynote Upper-Intermediate“, National Geographic Learning. Õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel B2.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

B2 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

B2 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

B2.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

B2.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

B2.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B2.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 1 õpingutega.

B2.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 2 õpingutega. B2.2 Moodul 2 on B2.2 Moodul 1 jätkukursus.

B2.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 3 õpingutega. B2.2 Moodul 3 on B2.2 Moodul 2 jätkukursus.

B2.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada B2.2 Moodul 4 õpingutega. B2.2 Moodul 4 on B2.2 Moodul 3 jätkukursus.

B2.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saab aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.
• LUGEMINE: Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saab aru tänapäevasest ilukirjandusest.
• SUULINE SUHTLUS: Oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et regulaarne suhtlemine sihtkeele kasutajatega on täiesti võimalik. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal. Oskab anda tagasisidet ning lisada oma seisukohti ja järeldusi, aidates sel kombel kaasa arutelu edenemisele. On võimeline kohanema vestluse suuna, stiili ja rõhuasetuse muutustega, mis on tavalisele suhtlusele omased.
• SUULINE ESITLUS: Oskab selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab tema huvialasid. Oskab selgitada enda seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste mitmesugustel enda huvivaldkonna teemadel. Oskab kirjutada ülevaateid ja arutlevaid tekste, esitades põhjendatud poolt- ja vastuväiteid ning selgitades erinevate valikute eeliseid ja puudusi.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (B2.2 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed ja iskuomadused: Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Emotsioonide väljendamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine.
• Suhtlus teiste inimestega: Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine (näiteks katkenud vestluse uuesti alustamine). Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning Kõneetikett (ametlik ja mitteametlik keel). 
• Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine).
• Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine.
• Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste sõnastamine ja info küsimine. Võrdlemine ja arvamuse ning hinnangute väljendamine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). E-kirja nõuded, ametlike e-kirjade koostamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine. Kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Seisukoha põhjendamine, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Viisakusvestlused (small talk). Väljendid rääkija katkestamiseks ja sellele reageerimiseks. Käibefraaside (näiteks “See on hea küsimus”) kasutamine, et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks.
• Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid. Emotsioonide väljendamine. Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta.
• Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.

Grammatika (B2.2 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
• Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
• Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Indirect Speech.
• Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
• Eelistuste väljendamine: would rather. / Expressing preference: would rather.
• Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). / Conditionals (zero, 1^st, 2^nd, 3^rd).
• Tingimuslaused (segatüüpi). / Mixed conditionals.
• Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
• Tegusõna mittepöördelised vormid. / Infinitive & Gerund & Participle.
• Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
• Praegused ja minevikuharjumused: used to, be used to, get used to, would. / Past and present habits: used to, be used to, get used to, would.
• Umbisikuline tegumood / The Passive.
• Määrsõnad. Määrsõnade asetus lauses. / Adverbs. Position of adverbs and adverbial phrases.
• Hulkade väljendamine – ümardamine & suurte hulkade kirjeldamine: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity – approximation & describing large quantities: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold B2 First New Ed (J.Bell & A.Thomas; Pearson Publishers) õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C1.1

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

C1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C1.1 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C1.1 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.1 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C1.1 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 1 õpingutega.

C1.1 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 2 õpingutega. C1.1 Moodul 2 on C1.1 Moodul 1 jätkukursus.

C1.1 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 3 õpingutega. C1.1 Moodul 3 on C1.1 Moodul 2 jätkukursus.

C1.1 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.1 Moodul 4 õpingutega. C1.1 Moodul 4 on C1.1 Moodul 3 jätkukursus.

C1.1 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru pikemast suulisest tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saab suurema vaevata aru telesaadetest ja filmidest.
• LUGEMINE: Saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripära. Saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta tema eriala.
• SUULINE SUHTLUS: Oskab end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, väljendeid eriti otsimata. Suudab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskab avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.
• SUULINE ESITLUS: Oskab keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada selgeid hea ülesehitusega tekste keerukatel teemadel, tõstes esile tähtsaima. Oskab laiendada ja toetada seisukohti, esitades alapunkte, põhjendusi ning asjakohaseid näiteid.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C1.1 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne).

  Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Viisakusvestlused (small talk).

• Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Pikkade, keerukate lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
• Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Pikkade ja keerukate tekstide (nii olustikuliste kui ka kirjanduslike) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
• Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine.
• Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. 
• Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
• Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Ametlik kirjavahetus. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.

Grammatika (C1.1 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
• Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
• Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
• Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
• Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
• Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1^st, 2^nd, 3^rd). Mixed conditionals.
• Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
• Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
• Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & Preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
• Umbisikuline tegumood. Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive. Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
• Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
• Hulkade väljendamine – ümardamine & suurte hulkade kirjeldamine: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity – approximation & describing large quantities: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.
• Hulkade väljendamine: murdarvsõnad. / Expressing quantity: fractional numerals.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold Experience C1 (E.Boyd & L.Edwards; Pearson Publishers); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-5

Moodul 3: Units 6-8

Moodul 4: Units 9-10

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C1.2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C1 taseme õppe kogumaht on 400 õppetundi, millest 320 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 80 õppetundi on iseseisev töö.

C1 taseme õppematerjal on jagatud kaheks kitsamaks tasemeks / kursuseks:

• 1 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.
• 2 kursuse maht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C1.2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C1.2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C1.2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C1.2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.1 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 1 õpingutega.

C1.2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 2 õpingutega. C1.2 Moodul 2 on C1.2 Moodul 1 jätkukursus.

C1.2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 3 õpingutega. C1.2 Moodul 3 on C1.2 Moodul 2 jätkukursus.

C1.2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C1.2 Moodul 4 õpingutega. C1.2 Moodul 4 on C1.2 Moodul 3 jätkukursus.

C1.2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab aru pikemast suulisest tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saab suurema vaevata aru telesaadetest ja filmidest.
• LUGEMINE: Saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist eripära. Saab aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta tema eriala.
• SUULINE SUHTLUS: Oskab end ladusalt ja spontaanselt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Suudab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskab avaldada mõtteid ja arvamusi täpselt ning siduda enda öeldut teiste seisukohtadega.
• SUULINE ESITLUS: Oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke kirjeldusi keerulistel teemadel, seostades alateemasid, arendades teatud punkte ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• KIRJUTAMINE: Oskab ennast väljendada selges, hea ülesehitusega pikemas tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskab arutlevas tekstis või ülevaates üksikasjalikult käsitleda keerukaid teemasid, rõhutades endale olulisemat. Oskab koostada eri liiki tekste eeldatavale lugejale sobivas stiilis.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C1.2 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne).

  Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Idioomide mõstmine ja kasutamine.

• Igapäevaelu, tervis ja kodu: Igapäevaeluga seotud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine. Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Oletuste tegemine põhjuste ja tagajärgede kohta. Enesetunde kirjeldamine. Probleemi kirjeldamine (nt arstile sümptomite kirjeldamine). Pikkade, keerukate lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
• Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Kogetu vahendamine, tunnete ja reageeringute kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ning põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Pikkade ja keerukate tekstide (nii olustikuliste kui ka kirjanduslike) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Slängi ja idiomaatlise kõnepruugi mõistmine (näiteks filmides, jne).
• Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid.
• Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ja täpsustamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine ning teiste arvamusele reageerimine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Keerukate, üksikasjaliste kirjelduste ja jutustuste sõnastamine sidudes allteemasid, arendades mõtet ja lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• Tööelu: CV koostamine. Tööintervjuu. Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks.
• Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Ametlik kirjavahetus. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.

Grammatika (C1.2 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
• Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continuous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
• Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
• Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
• Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
• Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1^st, 2^nd, 3^rd). Mixed conditionals.
• Põimlaused. / Relative Clauses: defining and non-defining.
• Artiklid (umbmäärane ja määrav, artiklita nimisõna): a/an, the, –. / Articles: a/an, the, zero article.
• Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
• Umbisikuline tegumood. Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive. Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
• Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
• Siduvad määrsõnad besides, consequently, despite, jne. / Linking adverbials besides, consequently, despite, etc.
• Hulkade väljendamine: ümardamine, suurte hulkade kirjeldamine, murdarvsõnad: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc / Expressing quantity: approximation, describing large quantities, fractional numerals: approximately, around, roughly, a large amount of, a considerable number of, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Gold C1 Advanced (S.Burgess & A.Thomas; Pearson Publishers); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Täienduskoolitusasutuse nimi    

Tallinn Language Centre / International House Tallinn

Täienduskoolitusasutuse pidaja 

• Täienduskoolitusasutuse pidaja nimi:  OÜ Teadmine ja Tarkus
• Täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood: 10680734

Õppekava nimetus

Inglise keel C2

Õppekavarühm

Keeleõpe

[vastavalt haridus ja teadusministri 19.juuni 2015  määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ muudatusele nr 61 (vastu võetud 07.11.2016; jõustunud 01.01.2017)]   

Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[1]

Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne[2]

Euroopa keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest põhilisest keeleoskustasemest:

a) algtasemel keelekasutus (Basic User) – A

b) iseseisev keelekasutus (Independent User) – B

c) vilunud keelekasutus (Proficient User) – C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

• A1 Läbimurre (Breakthrough)
• A2 Esmane keeleoskus (Waystage)
• B1 Suhtluslävi (Treshold)
• B2 Edasijõudnute tase (Vantage)
• C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)
• C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuuest tasemetest neli (A2, B1, B2, C1) on keeltekoolis Tallinn Language Centre / International House Tallinn omakorda veel jagatud kitsamateks tasemeteks / kursusteks:

A1

A2 → A2.1 & A2.2

B1 → B1.1 & B1.2

B2 → B2.1 & B2.2

C1 → C1.1 & C1.2

C2

Õppe kestus ja maht

C2 taseme õppe kogumaht on 200 õppetundi, millest 160 õppetundi on kontaktõpe (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 40 õppetundi on iseseisev töö.

C2 kursus koosneb neljast (4) moodulist:

C2 Moodul 1: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 2: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 3: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

C2 Moodul 4: 40 õppetundi kontaktõpet (auditoorne ja/või reaalajas veebiõpe) ning arvestuslikult 10 õppetundi iseseisvat tööd.

Ühe õppetunni kestuseks on 45 minutit.

Ühe kursuse läbimiseks kulub arvestuslikult üks õppeaasta (september – mai).

Õppeaasta koosneb kahest (2) semestrist:

I semester: Moodul 1 & Moodul 2

II semester: Moodul 3 & Moodul 4

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

C2 Moodul 1 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C1.2 taseme inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 1 õpingutega.

C2 Moodul 2 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 1 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 2 õpingutega. C2 Moodul 2 on C2 Moodul 1 jätkukursus.

C2 Moodul 3 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 2 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 3 õpingutega. C2 Moodul 3 on C2 Moodul 2 jätkukursus.

C2 Moodul 4 – Täiskasvanud, kes on lõpetanud C2 Moodul 3 inglise keele kursuse või sooritanud täienduskoolitusasutuse kirjaliku ja suulise testi tasemele, mis võimaldab alustada C2 Moodul 4 õpingutega. C2 Moodul 4 on C2 Moodul 3 jätkukursus.

C2 Õpiväljundid

Koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:

• KUULAMINE: Saab vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saab aru ka kiirkõnest, kui talle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.
• LUGEMINE: Saab vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.
• SUULINE SUHTLUS: Saab vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskab idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskab täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskab lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad.
• SUULINE ESITLUS: Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat.
• KIRJUTAMINE: Oskab kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskab koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskab koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.

Õppesisu:

Valik kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemasid (C2 kursuse kõik moodulid):

• Isikuandmed. Suhtlus teiste inimestega: Enda tutvustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Minevikusündmuste, varasema tegevuse ja isiklike kogemuste kirjeldamine. Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru teise omaga siduda, jne); vajaduse korral sujuvalt uuesti alustamine ja raskete kohtade ümber sõnastamine. Enda arvamuse väljendamine, lühidalt põhjendamine ja selgitamine ning teiste arvamusele reageerimine. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Idioomide ja argikeele mõstmine ning kasutamine, konnotatiivsete tähenduste tajumine.
• Vaba aeg ja meelelahutus: Praeguste ja minevikuharjumuste kirjeldamine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Raamatu, artikli, filmi, saate, jm sisu kohta kokkuvõtte tegemine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine, s.h. väga peente stiilivarjundite mõistmine ning selgesõnaliste ja varjatud tähenduste eristamine. Slängi ja idiomaatlise kõnepruugi mõistmine (näiteks filmides, jne). Selgete, hea ülesehitusega keerukate tekstide (näiteks kirjandusteose arvustus) kirjutamine, rõhutades olulist, toetades teatud seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• Teenindus ja kaubandus: Enda soovide ja eelistuste selgitamine, teenindajaga suhtlemine ka komplitseeritud olukordades. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine (näiteks varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted, jne). Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid.
• Reisimine ja loodushoid: Info küsimine ning täpsustamine. Selgete, detailsete kirjelduste ja faktide edastamine. Arvamuse avaldamine, põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ning ka keerukatele vastuväidetele vastamine. Emotsioonide kirjeldamine ning kõneleja suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Ootamatud olukorrad ja nendega toimetulek. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Intonatsiooni varieerimine ja lauserõhu kasutamine, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid. Keerukate, üksikasjaliste kirjelduste ja jutustuste žanrikohases stiilis sõnastamine sidudes allteemasid, arendades mõtet ja lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• Tööelu: Keelestiili valik kõnes ja kirjas (ametlik ja mitteametlik keel). Vestluse alustamine, lõpetamine ja arendamine – kõnevoorude olukohane järjestamine (kuidas pöörduda, mis teemat ja kuidas sobib käsitleda, kuidas oma kõnevooru hoida ja teise omaga siduda, jne). Koosolekutel konverentsidel, läbirääkimistel, jm osalemine esitades küsimusi ja võttes sõna. Kõneleja(te) suhtumise ja emotsioonide mõistmine. Arvamuse põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine. Ettepanekute tegemine, nõustumine ja mitte nõustumine. Diplomaatilised võtted öeldu pehmendamiseks. Keerukatel teemadel selgete, üksikasjaliste ettekannete koostamine, sidudes allteemasid, arendades seisukohti ja lõpetades kokkuvõttega.
• Ajakirjandus, uudised ja sotsiaalmeedia: Uudisloo ümberjutustamine. Kokkuvõtte tegemine. Arvamuse avaldamine tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid ning vastates ka keerukatele vastuväidetele. Emotsioonide väljendamine ja mõistmine (tabades ka peenemaid nüansse). Uudistest, artiklitest, blogidest, jne olulise info leidmine ning autori suhtumise mõistmine. Pikkade ja keerukate tekstide (olenemata valdkonnast) detailne mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Selgete, hea ülesehitusega tekstide kirjutamine, rõhutades olulist, toetades enda seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetades sobiva kokkuvõttega.
• Riik, ühiskond ja majandus: Selgete, detailsete kirjelduste edastamine. Arvamuse avaldamine, põhjendamine ja kaitsmine, asjakohaste selgituste ja kommentaaride esitamine ka keerukaid küsimusi käsitlevas arutelus. Probleemi kirjeldamine ja vastaspoolelt endale sobiva lahenduse nõudmine. Oletuste tegemine põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta. Pikkade ja keerukate tekstide (näiteks lepingute, kasutusjuhiste, ettekirjutuste, ohutus-ja turvalisusjuhendite, jm) mõistmine kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Eri allikatest pärineva teabe resümeerimine sõnastades neis esitatud põhjendused ja arutlused sidusa tekstina.

Grammatika (C2 kursuse kõik moodulid):

• Oleviku ajavormid: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous. / Present Tenses: Present Simple, Present Continuous, Present Perfect Simple, Present Perfect Continuous.
• Mineviku ajavormid: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous. / Past Tenses: Past Simple, Past Continuous, Past Perfect Simple, Past Perfect Continuous.
• Tuleviku ajavormid: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous. / Future Tenses: will, going to, Present Continous, Future Perfect Simple, Future Perfect Continuous.
• Aegade ühildumine. Otsene ja kaudne kõne. / Sequence of Tenses. Direct and Reported Speech. Different verbs and structures to report direct speech.
• Modaaltegusõnade oleviku ja minevikuvormid: must, might/may, should, can´t, couldn´t + have, jne. / Modal Verbs (present and past forms): must, might/may, should, can´t, couldn´t+ have, etc.
• Soovide, eelistuste ja kahetsuse väljendamine. / Wishes, preferences and regrets (I wish, I´d rather, it´s time, etc).
• Tingimuslaused (0, I, II, III tüüp). Segatüüpi tingimuslaused. / Conditionals (zero, 1^st, 2^nd, 3^rd). Mixed conditionals.
• Põimlaused. / Relative Clauses: reduced, defining and non-defining.
• Praegused ja minevikuharjumused ning eelistused: used to, be used to, get used to, would (rather), jne. / Past and present habits & preferences: used to, be used to, get used to, would (rather), etc.
• Umbisikuline tegumood (have sth done, jne). Kaudse kõne passiivis kasutamine (it is known that, it is expected that, it was presumed that, jne). / The Passive (have sth done, etc). Passive reporting verbs (it is known that, it is expected tha, it was presumed that, etc).
• Rõhku lisavad määrsõnad (totally, utterly, absolutely, jne). / Inensifying Adverbs (totally, utterly, absolutely, etc).
• Siduvad määrsõnad besides, consequently, despite, jne. / Linking adverbials besides, consequently, despite, etc.

Õppematerjalid

Täienduskoolituse käigus kasutatakse kaasaegseid, nii paberkandjal kui ka digitaalseid õppematerjale:

Keynote Proficient (P.Dummett, H.Stephenson & L.Lansford; National Geographic Learning); õpik, töövihik, digitaalsed harjutusmaterjalid ja testid:

Moodul 1: Units 1-3

Moodul 2: Units 4-6

Moodul 3: Units 7-9

Moodul 4: Units 10-12

Õppemeetodid

Õppetöö toimub inglise keeles, õpilaste emakeelt koolituse käigus ei kasutata.

Täienduskoolitus võib toimuda rühmaõppena ja/või individuaalõppena.

Täienduskoolitus võib toimuda:

– klassiõppe vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse koolitusruumides);

– veebiõppe^[3] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne);

– hübriidõppe^[4] vormis (koolitus viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse  koolitusruumides ja kasutades erinevaid digitaalseid kanaleid (veebiplavormi ZOOM, jne)).

Erinevaid akiivõppe tehnikaid kasutades arendatakse koolitusel õppijate suulise suhtluse ja suulise esituse oskust, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning grammatikakasutust. Nii auditoorse kontaktõppe kui ka reaalajas veebiõppe käigus on põhirõhk õppijate suulise väljendusoskuse parendamisel.

Tundides kasutatakse võimalikult palju paaris- ja rühmatööd; koolitajal on õppeprotsessis eelkõige suunav, organiseeriv ja nõustav roll, luues seeläbi õppijatele toetava ning stimuleeriva keskkonna suulise väljendusoskuse edendamiseks.

Õpitavast arusaamise ja materjali omandamise toetamiseks arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline). Õppesisu esitluseks ja õpitava kinnistamiseks kasutatakse erinevaid materjale ja tegevusi (videod, pildid, graafikud, mõttekaardid,  rühmaarutelud, ettekanded, rollimängud, õpiprojektid, laua- ja kaardimängud, jne).

Tundides pööratakse tähelepanu õppijate õpioskuste arendamisele. Koolitajad aitavad õppijatel määratleda enda õpivajadusi ja sihte, tuvastada enda kui keeleõppija tugevaid ja nõrku külgi ning teostada enesehindamist. Õppijaid innustatakse tegelema iseseisva keeleõppega ka koolituse järgselt. Koolitajad tutvustavad mitmesuguseid saadaolevaid materjale (keeleõppe äpid, veebilehed, videod, raamatud, veebisõnaraamatud, jne) ning nende kasutamist iseseisvaks õppimiseks.

Iseseisev töö

Koolituse käigus saavad õppijad lisaks tunnitööle regulaarselt iseseisvat tööd. Iseseisvad tööd keskenduvad eelkõige kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning grammatika omandamisele. Iseseisvad tööd on mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Koolituse kestel antakse iseseisev töö õppijatele enamasti kas paberkandjal töövihikust või õppekomplektis olevatest digimaterjalidest (audio, video, jne) ning iseseisvale tööle saavad õppijad koolitajalt tagasisidet kontakttundide käigus.

Füüsiline ja digitaalne õppekeskkond

Täienduskoolitusasutuse pidaja tagab täienduskoolituse läbiviimiseks kasutatavate koolitusruumide vastavuse valdkonda reguleerivate õigusaktidega kehtestatud sanitaar- ja ohutusnõuetele.

Avatud koolitusi klassiõppe vormis viiakse läbi täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil Luise 4, Tallinn). Täienduskoolitusasutuse valduses olevad koolitusruumid on keeleõppeks sobiva suuruse ning sisustusega. Õpetajatel on igas koolitusruumis kasutada valgetahvel, digitahvel, internetiühendus, arvuti, kõrvaklapid, mikrofon ja veebikaamera.

Avatud täiendkoolitusi veebiõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena veebikeskkonnas ZOOM (https://zoom.us/).

Avatud täienduskoolitusi hübriidõppe vormis viiakse läbi reaalajas kontaktõppena täienduskoolitusasutuse valduses olevates koolitusruumides (aadressil  Luise 4, Tallinn) ja samaaegselt reaalajas kontaktõppena veebiplavormil ZOOM (https://zoom.us/).

Veebiõppes või hübriidõppes osalemiseks veebikeskkonnas ZOOM on õppijatel vaja:

– arvuti kasutamise oskuseid tavakasutaja tasemel;

– internetiühendust;

– kaamera ja mikrofoniga varustatud laua-või sülearvutit või nutitelefoni;

– kõrvaklappe (sobivad kõrvaklapid mida kasutatakse enda nutitelefoniga suhtlemiseks).

Kasutades veebiõppeks laua-või sülearvutit ei ole ZOOM rakenduse alla laadimine nõutav. Kasutades veebiõppeks nutitelefoni on vajalik ZOOM rakenduse alla laadimine telefoni.

Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad ZOOM veebikeskkonda kasutada ja vajadusel juhendatakse.

Koostöökoolituste korral kui täienduskoolitus toimub koostööpartneri valduses olevates ruumides, viib täienduskoolitusasutuse esinadaja enne täienduskoolituse algust läbi paikvaatluse veendumaks, et ruumid sobivad koolituse läbiviimiseks.

Koolitajate kvalifikatsioon

Täienduskoolitust viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele õpetaja tunnistust (Cambridge CELTA[5] / DELTA[6], Trinity TESOL[7] või samaväärne) omavad koolitajad.

Täienduskoolitusasutus (Tallinn Language Centre / International House Tallinn / OÜ Teadmine ja Tarkus) on rahvusvahelise keeltekoole ühendava organisatsiooni International House World Organisation (IHWO, www.ihworld.com) liige ja ainuesindaja Eestis. Täienduskoolitust läbi viivate koolitajate kvalifikatsiooninõuded vastavad IHWO poolt liikmeskoolide õpetajatele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele (Cambridge CELTA / DELTA, Trinity TESOL või samaväärne).  

Täienduskoolitust teostavad koolitajad omavad nii erialast pädevust kui ka koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi mis toetavad õpetamist.

Hindamine

Iga mooduli lõpus sooritavad õppijad täienduskoolitusasutuse sisese testi. Testi käigus hinnatakse õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust ning suulist väljendusoskust vastavalt läbitud teemadele ja konkreetse keeleoskustaseme nõuetele. Testi on võimalik läbi viia ka jooksvalt õppetöö käigus.

Õppijate lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskuse hindamiseks rakendatakse arvestuslikku hindamist: koolituse lõpus sooritavad õppijad kirjaliku testi. Kirjaliku testi tulemus väljendatakse protsendi (%) kujul. Kirjaliku testi tulemus loetakse positiivseks kui õigeid vastuseid on vähemalt 51%.

Õppijate suulise väljendusoskuse arengut monitooritakse kogu koolituse vältel ning õppijad saavad koolitajatelt pidevat tagasisidet. Koolituse lõpus sooritavad õppijad suulise testi ning koolitajad annavad hinnangu õppijate suulisele eneseväljendusoskusele skaalal:

• tasemele mitte vastav  –  satisfactory but unsuited to level
• rahuldav –  satisfactory
• hea –  good
• väga hea  –  very good
• suurepärane  –  excellent

Õppijate suhtluspädevuse  (Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine[8]) hindamisel võetakse arvesse nii õppija keelelist, sotsiolingvistilist kui ka pragmaatilist pädevust. Õppijate suulise väljendusoskuse lõpphinne peegeldab kogu mooduli vältel tehtud tööd. Suulise eneseväljendusoskuse hinne loetakse positiivseks kui see on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Väljastatavad dokumendid

Koolituse lõpus (semestri või mooduli lõpus) väljastatakse õppijale digitaalne tunnistus või tõend.

Tunnistus väljastatakse õppijale ainult juhul kui õppija on sooritanud koolituse lõpus läbi viidava kirjaliku testi vastavalt täienduskoolitusasutuse hindamiskriteeriumidele positiivselt (õigeid vastuseid on 51% või enam) ja õppija suulisele eneseväljendusoskusele antud hinnang on vähemalt rahuldav – satisfactory.

Muudel juhtudel (õppija pole sooritanud kirjalikku või suulist testi, õppija sooritas kirjaliku või suulise testi mitterahuldava tulemusega, jne) väljastab täienduskoolitusasutus õppijale koolitusel osalemise kohta digitaalse tõendi. 

[1] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, Haridus- ja Teadusministeerium, 2007

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment, Council of Europe 2001

[2] Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne, Haridus- ja Teadusministeerium, 2023

Common European Framework of Reference for Languages: Learning, Teaching, Assessment – Companion Volume, Council of Europe 2020

[3] veebiõpe – õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult kaugõppena virtuaalses ruumis

[4] hübriidõpe – õppevorm, kus ühes tunnis võivad osalejad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis

[5] CELTA – Cambridge Assessment Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[6] DELTA – Cambridge Assessment Diploma in Teaching English to Speakers of Other Languages

[7] Trinity CertTESOL – Trinity College London Certificate in Teaching English to Speakers of Other Languages

[8] Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) määratleb suhtluspädevusel kitsamas tähenduses järgmised komponendid: keelepädevus, sotsiolingvistiline pädevus, pragmaatiline pädevus

Accordion Content

Accordion Content

Accordion Content

Accordion Content